Võigas õnnetus Maardu krematooriumis täitis elurajooni musta suitsuga

Maardu krematooriumi korstnast tuli juuni keskel lämmatavat musta tossu.

FOTO: Lugeja pilt

Maardu kalmistul asuv krematoorium hakkas juuni keskel ootamatult korstnast välja ajama musta lämmatavat suitsu, mis sundis linnaelanikke aknaid sulgema. Suitsu levimise põhjus oli võigas vahejuhtum: tuhastatav surnukeha oli krematooriumi seadmete jaoks liiga suur ja masinas tekkis rike.

Maardu elanik Julia Popova rääkis venekeelsele Postimehele, et ta sõitis juuni keskel koju, kui märkas Keemikute tänaval suitsupilve, mis haises võikalt. «Tahtsin suitsu allikat kindlaks teha ja sõitsin autoga suunda, kust tossu tuli. Selgus, et suits tuli Maardu krematooriumi korstnast. Et selline suits tekib surnute põletamisest, oli viimane asi, mis mulle pähe võis tulla,» rääkis naine.

Popova pöördus juhtunu asjaolude väljaselgitamiseks keskkonnainspektsiooni poole. Inspektsiooni Harjumaa büroo juhataja Neeme Kass teatas vastuseks, et korstnast tuli musta tossu seetõttu, et krematooriumis tuhastati väga suure inimese surnukeha ning see põhjustas seadmete lühiajalise seiskumise. Seetõttu ei töötanud ka järelpõleti, mis pidanuks musta suitsu tekke neutraliseerima.

Kassi sõnul vestlesid keskkonnainspektorid krematooriumi töötajatega, kes lubasid võtta tarvitusele meetmed, et taolisi juhtumeid tulevikus enam ette ei tuleks.

Julia sõnul on Maardu elanikud krematooriumi korstnast tuleva lämmatava musta tossu üle kurtnud ka varem.

Matusebüroo Kristin juhatuse liige Katrin Nielsen seda ei kinnita. Tema sõnul oli juuni keskel juhtunu erandlik. «Taolist krematsiooniprotsessi kasutatakse üleüldse väga harva. Kuna tegemist on delikaatsete andmetega, siis ei saa ma juuni keskel juhtunu kohta lähemaid selgitusi anda,» ütles Nielsen.

Tema sõnul ei järginud sel päeval tööl olnud krematooriumi töötaja kõiki juhiseid täpselt ja see tõi kaasa põletusahju tehnilise rikke. «Töötaja andis selgitusi nii keskkonnainspektsioonile kui ka ettevõtte juhtkonnale. Me selgitasime talle, kui oluline on järgida seadmetega töötades kõiki nõudeid,» lausus ta. Musta suitsu tekkimise eest vastutav tööaja sai juhtunu eest noomituse. «Loodame, et midagi sellist rohkem ei juhtu,» ütles Nielsen.

Keskkonnainspektsiooni avalike suhete juhi Himot Marani sõnul kasutavad tänapäevased krematooriumid suitsugaaside järelpõleteid ja reeglina ei kujuta sellised ettevõtted keskkonnale mingit ohtu. «Nagu juba öeldud, oli musta tossu levik seotud õnnetusega. Miks on Maardu krematoorium elurajoonile nii lähedal, seda peab küsima kohalikult omavalitsuselt,» ütles Maran.

Maardu linnavalitsuse avalike suhete juht Jelena Katsuba ütles Postimehele, et 2011. aastal ehitati kalmistu territooriumile hoone, mis polnud esialgu mõeldud krematooriumiks. Hoone läks müüki ja uus omanik rajas sinna krematooriumi. «See on ka loogiline, sest hoone asub kalmistu territooriumil. Lähima elumajani on kilomeeter ja meie hinnangul on see piisav kaugus. Massilisi kaebusi ei ole me krematooriumi pärast elanikelt saanud,» ütles Katsuba.

Tagasi üles