Siim Kams: nael kummi

Jalgrattur sõiduteel. Foto: ARNO SAAR

Eestlaste rahvussport on vingumine. Kord on väljas liiga palav, kord liiga külm, aga alati leiab põhjuse virisemiseks. Olen tähele pannud, et on kolm kuldset teemat, millega saab suvel iga vaikiva eestlase sinuga ühes taktis vigisema panna: alkoholiaktsiis, kehv ilm või ratturid sõiduteel.

Olen korduvalt sattunud tulistesse vestlustesse oma kaasreisijatega. Teema sütitab nii kõrvalistmel istuvat sõpra kui võõrast taksojuhti. Olen nii palju pead murdnud selle üle, miks eelistavad ratturid sõita autoteel, kui kõrval on ideaalses korras ja inimtühi kergliiklustee. Ma pole küll igapäevarattur, kuid olen siiski arvestatavalt palju rattaga sõitnud ja seda alati kergliiklusteel, kui see olemas on.

Mõistagi on rattaga liiklemine sõiduteel kohati arusaadav, seda näiteks siis, kui ratturid sõidavad grupis, kõnnitee on viletsas korras, seal on liialt inimesi või kui kõrged äärekivid takistavad maanteerattaga sõitu. Kuid mingi valemiga ei mõista ma neid, kes valivad autoteel sõitmise ja liikluse takistamise, kui selleks pole mingit põhjust ega vabandust.

Miks eelistavad ratturid sõita autoteel, kui kõrval on ideaalses korras ja inimtühi kergliiklustee?

Jalgratturite viibimise autoteel suudaks ma andestada, kui enamik järgiks ka teel kehtivaid liiklusreegleid. Viimasel ajal olen märganud Viimsis rattamehi sõitmas ringteel selle asemel, et kasutada ideaalses korras kergliiklusteid ja ülekäiguradu. Kõnealust ringteed kasutavad ratturid ei anna tihti käega märku, kui otsustavad ringilt välja sõita, ja see seab liiklusohtliku olukorda nii ratturid kui ka nende taga roomavad autojuhid. Takkaotsa on loomulikult jalgratturil veel õigust rusikat raputada või järele karjuda.

Kindlasti ei ütle ma, et kõik ratturid on sellised, olen näinud ka väga eeskujulikke liiklejaid, kuid tilk tõrva rikub teatavasti terve meepoti. Võib-olla olen mina võhik ja süüdi on minu teadmatus, kuid tahaks tõepoolest mõista, miks maanteeratturid otsustavad sõita autoteel. Miks ei sobi siis kõrval asuv ideaalses korras asfalteeritud kergliiklustee? Ega see ei ole ainult autojuhi huvides: kui autojuht liigub 50 kilomeetrit tunnis liikuva ja üle tonni kaaluva metallkarbiga, siis pole raske arvata, kumb asjaosaline kokkupõrkes haiget saab.