Ratas: laulvat revolutsiooni massihüsteeriaks nimetada on kohatu (100)
31. juuli 2019, 14:03
Peaminister Jüri Ratas märkis, et tema valitsuse liikme, siseminister Mart Helme väide, et laulev revolutsioon oli massihüsteeria, on kohatu.
«Laulev revolutsioon oli Eestimaa inimesi ühendav liikumine, mis viis meie riigi iseseisvuse veretu taastamiseni. Öölaulupidudel, Balti ketis ja teistelgi ühisalgatustel osalenud sajad tuhanded inimesed tunnevad õigustatult uhkustunnet, et seisid vabaduse ja demokraatia eest nii meie maal kui ka Euroopas laiemalt. Rõhutan, et iga inimese roll, kes andis oma osa ükskõik mil moel meie riigi iseseisvuse taastamisse, on hindamatu ning austust vääriv,» kirjutas Ratas sotsiaalmeedias.
Ta meenutas, et tema kodupartei Keskerakond on Rahvarindest välja kasvanud erakond. «Keskerakonna esimehe ja Eesti Vabariigi peaministrina soovin siiralt, et jääme alatiseks hindama meie iseseisvuse eest seisnud inimeste tegusid, mäletama lähiajaloo julgeid otsuseid ning kasutama toonase ajastu ühistunnet meie riigi ehitamisel ja hoidmisel,» märkis Ratas.
«Siseminister ei säilitanud tänases Eesti Päevalehes ilmunud intervjuus kahetsusväärselt tasakaalukust ning kasutas laulvast revolutsioonist rääkides väljendit massihüsteeria. Sel pole mingit alust ning see on kohatu. Samuti rääkis minister intervjuus libademokraatiast, mis vajab purustamist. Eesti Vabariik on meie põhiseaduse järgi ning ka tõelisuses iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Lõhkumise asemel vajab meie riik, rahvas ja demokraatia kaitsmist ning hoidmist,» rõhutas Ratas.
Tema sõnul ei tohi ükski minister ka kõige raskema intervjuu käigus endale sääraseid eksitusi lubada. «Selline järjepidev Eestimaa inimeste tunnete ja meile kõigile oluliste väärtuste haavamine peab lõppema,» lisas Ratas.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juht Mart Helme avas Eesti Päevalehele antud intervjuus tausta, miks ta ei osalenud laulva revolutsiooni üritustel. «See oli selline massihüsteeria, kõik läksid, kõik olid hirmu Nõukogude korra ees kaotanud. Minul seda hirmu polnud ka varem ja mina massipsühhoosidega kaasa ei lähe,» rääkis Helme.
Kolmapäeval selgitas Helme, et ta on siiski alati pidanud laulvat revolutsiooni Eesti rahvusliku vabadusvõitluse sümboliks ega pole kunagi püüdnud pisendada selle tähtsust.
«Täna Eesti Päevalehes ja Delfis ilmunud intervjuust võib jääda ekslik mulje, nagu seaksin laulva revolutsiooni olulisuse kahtluse alla. Möönan, et lasin end provotseerida vaenulikul ajakirjanikul, kes andis kõigi oma küsimustega mõista, et laulva revolutsiooni sündmustes mitteosalemine on sisuliselt kuritegu. Mul ei olnud mingit kavatsust tulla 1980. aastate lõpus suurde poliitikasse, tegelesin tollal põllumajandusega,» märkis Helme.
«Püüdsin ajakirjanikule selgitada, et ma ei ole inimene, kes läheks kergesti kaasa massiliikumistega. Muu hulgas ütlesin sõnaselgelt välja, et ma ei nimeta 1980. aastate lõpu sündmusi massihüsteeriaks, vaid pigem massimeeleoluks. Artikli pealkirja ja sissejuhatusse see loomulikult ei jõudnud. Pean vajalikuks rõhutada, et mitte mingil juhul ei taha ma vähendada laulva revolutsiooni olulisust Eesti lähiajaloos.»
Helme sõnul on laulev revolutsioon Eesti rahvusliku vabadusvõitluse sümbol, millega paljudel meist on sügav isiklik side. «Laulev revolutsioon kinnistab meie rahvuslikku enesekuvandit ning me ammutame sellest jätkuvalt inspiratsiooni, et pürgida oma rahvuslike eesmärkide poole,» ütles Helme.
«Laulev revolutsioon oli võitlus iseseisvuse eest ja see võitlus on aktuaalne ka tänapäeval. Mul oleks hea meel, kui praegu tekiks Eestis sama ulatuslik massiliikumine, mis seisaks meie rahva suveräänsuse eest.»