Madison oma juutide hävitamisega seostuvast sõnavalikust: see oli täiesti teadlik ja meelega

Georgi Beltadze
, reporter
Copy
Jaak Madison
Jaak Madison Foto: Tairo Lutter

Euroopa Parlamendi saadik Jaak Madison (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond) ütles Postimehele, et tema sõnavalik die endgültige Lösung, mis on sarnane natside juutide hävitamist puudutavale terminile die Endlösung, migrantide suhtes oli teadlik.

«Uus Euroopa ja uus Saksamaa – ühel päeval lükkab eritrealane väikseid poisse emadega rongi ette, teisel päeval raiub süürlane mõõgaga kasahhi. Oleme sallivad ja avatud, eks. Die endgültige Lösung ist erforderlich,» kirjutas eurosaadik Madison täna öösel oma sotsiaalmeediapostituses, viitega hiljuti Postimehes avaldatud uudistele «Stuttgardis nottis süürlane tänaval mõõgaga maha kasahhi» ja «Saksamaal suri rongi alla tõugatud kaheksa-aastane poiss».

Keskpäevaks oli Facebook postituse ära kustutanud.

Poliitiku teksti osa, mis köitis teravamate silmade pilke, oli saksakeelne Die endgültige Lösung ist erforderlich (eesti keeles «lõplik lahendus on nõutav»). 

Õrritas teadlikult

Madison vastas Postimehele, et teadis, mida kirjutab. «See oli täiesti teadlikult ja meelega, väga tahtlikult pandud saksakeelne lause just nimelt selleks, et näiteks seltskond «Jah vabadusele, ei valedele» saaks sellest suure närvišoki ja ajurabanduse ja paanikahood, sest nemad teavad üldse kõige vähem terminite tähendustest,» rääkis ta.

Facebooki grupis «Jah vabadusele, ei valedele» kirjutatakse, et Madison viitab oma lausega tuntud saksakeelsele natsiterminile die Endlösung (eesti keeles «lõpplahendus»), mis on seotud juutide hävitamisega Teises maailmasõjas (1939–1945) natside kontrolli all olevatel aladel, ja kutsub seega üles genotsiidile. 

«Saksakeelne sõnapaar, mida eurosaadik kasutab, «die endgültige Lösung», oli Natsi-Saksamaa eesmärk lahendada «juudiküsimus» täieliku genotsiidiga. Lühemalt Endlösung'iks nimetatud eesmärgi täitmiseks mõrvati enam kui kuus miljonit juuti. Tänapäeval tunneme seda veretööd holokausti nime all,» seisab postituses.

««Wunderkind» Madison niisiis mitte ainult ei kiida genotsiidi heaks, vaid kutsub üles seda kordama,» lisatakse kirjutises. «Isamaa erakond ja paljud arvamusliidrid eesotsas Mihhail Lotmaniga (Isamaa) on avalikkusele järjekindlalt kinnitanud, et nende koalitsioonipartnerid pole natsid. [Keskerakonda juhtiv peaminister] Jüri Ratas räägib nende retoorika muutumisest.»

Lotmani soovitus Madisoni kriitikutele

Semiootik Mihhail Lotman möönis, et Madisoni kasutatav erineb natside terminist die Endlösung. «Aga Jaak Madisoni sugused inimesed kasutavad teadlikult ja meelega selliseid ähmaseid viiteid, et ei oleks võimalik otseselt seostada. Ja kriitikutele on mul ka soovitus. Tehke midagi paremat, kui hoida Madisoni tagumikualust luubi all. See oleks minu semiootiline analüüs.»

Madisoni arvates on just tema kriitikud «kahepalgelised ja silmakirjalikud tegelased üldse». «Nad üritavad rääkida vabadusest ja vastutusest, aga seda nad ei taha tähele panna, et uus normaalsus Euroopas on see, et Lähis-Ida taustaga inimesed tapavad mõõkadega tänavatel süütuid inimesi, väikeseid poisse lükatakse rongide ette. Sellest nad loomulikult ei räägi,» torkis Madison.

Ning Madison lisas kohe: «Aga sellest räägitakse küll, mida üks sõna võib tähendada ja kuidas sellest aru saab. Kui see on nende jaoks suurim probleem täna Euroopas ja Saksamaal, siis see näitab nende piiratud mõtlemist kui rumalust.» 

Eesmaa mõistab hukka

Keskerakonna juhatuse liige ja riigikogu väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa kirjutas sotsiaalmeedias, et ükskõik, millises kontekstis, meelega või tahtmatult, on vale selliste terminite kasutamine, mis täiesti põhjendatult suurele osale inimkonnast haiget teeb ja on meie ühiskonnas ning rahvusvaheliselt üheselt hukka mõistetud.

«Sellistest vihjetestki tuleb hoiduda. Euroopa Parlamendi liikmena ei esinda Madison pelgalt oma erakonda, vaid kogu Eestit. Mulje, mis selliste väljendite kasutamisega langeb mitte ainult temale isiklikult, vaid meile kõigile, on see, millest tuleb meil hoiduda. Seetõttu saab sellist sõnakasutust vaid üheselt ja kindlalt taunida,» lisas Eesmaa.

Eesmaa märkis, et tänased, ka kõige kohutavamad sündmused, ei vaja poliitilises võitluses mineviku tragöödiate ärakasutamist. «Me peame ajaloost õppima, et mitte tehtud vigu korrata. Mineviku vigade hulka kuulub aga ka kogu rahva süüdistamine selle rahva esindajate tegude eest. See on vale tee. Oma sõnumit saab edastada ka muul moel ning loodan väga, et Euroopa Parlamendi liige seda mõistab,» kirjutas ta.

Pärast natsi-Saksamaa juhi Adolf Hitleri 1941. aastal langetatud põhimõttelist otsust likvideerida juudid kui rahvus Euroopas töötati järgmisel aastal Wannsees peetud natsiladviku salakonverentsil välja plaan «Endlösung der Judenfrage» (eesti keeles «Juudiküsimuse lõpplahendus»), ajalukku on see läinud lühendatud kujul Endlösung’ina.

Selle kohaselt kerkisid seniste juudigetode ja tavaliste koonduslaagrite kõrvale niinimetatud surmalaagrid kümnete tuhandete inimeste tööstuslikuks tapmiseks mõeldud laagrikompleksid.

Kokku hukkus Teise maailmasõja kestel Euroopas juutide vastu toime pandud genotsiidi ehk holokausti käigus hinnanguliselt kuus miljonit juuti.

Täitis EKRE suuremat eesmärki?

Postimees kirjutas juba kevadel, et EKRE-l on läbimõeldud plaan, kuidas püsida meedias edukalt pildil – olgu heas või halvas valguses. Üks punkte sellest on, et sõnumid peavad olema jõulised, selged, lühikesed ja arusaadavad.

Väidetavalt on selle kommunikatsioonistrateegia autor rahvuskonservatiivide ridadesse kuuluv riigikogu liige Urmas Espenberg, kes oli mõni aasta tagasi veel EKRE peamine kõneisik.

Copy
Tagasi üles