Politseil sai Kohtla-Järve Maxima kauplustes toimuvatest vargustest kõrini: palgake endale turvamehed

Кража. Иллюстративное фото.

FOTO: Diego Cervo / PantherMedia / Diego Cervo

Politsei- ja piirivalveamet saatis Maxima kauplusteketile märgukirja, milles juhtis tähelepanu, et korrakaitsjad on pidanud Kohtla-Järvel kolmes kaupluses pidevalt tegelema poevarastega, kauplustekett ise ei pea olukorda Kohtla-Järve kauplustes erakordseks.

Politsei on saanud alates 2018. aasta algusest pooleteise aasta jooksul Kohtla-Järvel Keskallee 12, Järveküla tee 50 ja Mõisa tee 3 asuvatest Maxima kauplustest 116 teadet seoses poevargustega.

«Antud asjaolude kohta alustab politsei pidevalt menetlusi. Politsei hinnangul peaks nimetatud kaubanduskeskuse omanik võtma tarvitusele kõik vajalikud meetmed eespool mainitud probleemi lahendamiseks,» kirjutas Jõhvi politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Mark Leppik Maximale.

Ta märkis, et Kohtla-Järve kolmes Maxima kaupluses on videokaamerad mis fikseerivad vaid juhtunut ning kuna alati ei ole kohal turvatöötajat, ei ole kauplusel võimalik korrarikkujat õigeaegselt kinni pidada.

«Võttes arvesse, et kaupluses ei ole alati kohal turvatöötajat, ei ole võimalik õigeaegselt kinni pidada korrarikkujat. Hiljem esitab kauplus avaldusi, kuid videosalvestuste põhjal ei ole alti võimalik teha kindlaks kas inimene viis kaupa välja möödudes kaasa liinist maksmata või ta jätis seda kaupa müügisaali, kuna videovalve ei kata 100 protsenti isiku liikumist. Palume Teil avaliku korra tagamise huvides tegeleda tõsiselt probleemi lahendamisega ning võtta tarvitusele meetmed olukorra parandamiseks,» kirjutas Leppik.

Politsei- ja piirivalveamet tegi ettepaneku tagada suveperioodiks alaline turvateenus neis Maxima kauplustes.

Maxima Eesti turvajuht Tauri Sepp ütles Postimehele, et ta ei pea korrektseks kirjaga seonduvat detailselt avalikkuses kommenteerida enne kui Maxima on oma vastuse korrakaitseasutusele edastanud.

«Peame vajalikuks märkida, et Kohtla-Järve piirkonna kauplused ei paista kuidagi silma erakordse varguskatsete arvuga. Me püüame oma kauplustes tagada igakülgselt seda, et varguseid ja varguskatseid minimeerida, mistõttu on meil kõigis kauplustes selleks turvameeskonnad, kes jälgivad olukorda nii müügisaalis kui ka hilisemalt salvestusi,» ütles Sepp.

Ta märkis, et 116 kuriteoteadet kolme kaupluse peale pooleteise aasta jooksul on keskmiselt pisut enam kui kaks kuriteoteadet kuus, mis ei ole ei piirkonnas ega ka kaubanduses laiemalt erakordne näitaja.

«Kuid oluline on, et ligi 70 protsenti kõigist neist teadetest on seotud kaupluses teolt kinnipeetud isikutega, kes on koos avaldusega politseile üle antud. Tõsi on see, et nii mitmedki kinnipeetud isikud peetakse varguskatsetelt kinni korduvalt, ent meie kohus on kõigil sellistel juhtudel esitada politseile kuriteoteade. Kahjuks pole meil õigust isegi juhul, kui kauplusesse siseneb turvatöötajatele tuttav isik, keda on alust kahtlustada kurjades kavatsustes, nimetatud isikut kaupluse müügisaali mitte lasta. Küll aga on sellised inimesed teravdatud tähelepanu all ning seetõttu neid ka varguskatsetelt tabatakse ning kõik varguskatselt tabatud inimesed anname üle politseile. Samuti esitame avalduse politseile, kui avastame varguse hilisema analüüsi käigus,» rääkis Sepp.

Kehtiva seaduse kohaselt on alla 200 euro väärtuses varastamine väärtegu. Kriminaalkuriteoks muutub vargus siis, kui varastatud asja või asjade väärtus ületab 200 eurot. Kuriteoks loetakse vargust ka siis, kui see pannakse toime mitmendat korda, sõltumata varastatud asjade väärtusest.

Tagasi üles