Eurobaromeetri uuring: usaldus ja optimism Euroopa Liidu suhtes on viie aasta kõrgeim
Täna avaldatud kevadisest Eurobaromeetri uuringust nähtub, et kodanike arvamus Euroopa Liidust on igas valdkonnas – majandusest demokraatiani – muutunud positiivsemaks. Tegu on parimate näitajatega viie aasta jooksul.
Eurobaromeetri kevadisest uuringust selgub, et eurooplaste usaldus Euroopa Liidu vastu on kõrgeimal tasemel alates 2014. aastast ja jätkuvalt suurem kui usaldus liikmesriikide valitsuste või parlamentide vastu.
Usaldus ELi vastu on kasvanud 20 liikmesriigis, kõige kõrgemad on näitajad Leedus (72%), Taanis (68%) ja Eestis (60%). Soomes usaldab Euroopa Liitu 58% ja Lätis 51% vastanutest. Kõige madalam oli usaldus Prantsusmaal (33%), Kreekas (32%) ja Ühendkuningriigis (29%).
Pärast eelmist Eurobaromeetri uuringut, mis korraldati 2018. aasta sügisel, on nende vastanute osakaal, kellel on EList positiivne kuvand (45%), kasvanud 23 ELi liikmesriigis – kõige rohkem Küprosel (47%-ni ehk 11 protsendipunkti), Ungaris (52%-ni ehk 9 protsendipunkti) ja Kreekas (33%-ni ehk 8 protsendipunkti).
Võrreldes 2018. aasta sügisega on näitaja kasvanud 2 protsendipunkti ja jõudnud viimase kümne aasta kõrgeima tasemeni. Vastanutest 37%-l on EList neutraalne kuvand, negatiivne kuvand on aga vähem kui viiendikul, mis on kümne aasta madalaim näitaja.
Eestis on positiivne kuvand Euroopa Liidust 47% inimestest, 42% on neutraalsed ja 9% on liidu suhtes negatiivselt meelestatud.
Suurem osa eurooplastest (61%) on ELi tuleviku suhtes optimistlikud ja ainult 34% on pessimistlikud. Eestis on optimistlikud 72% vastanutest, pessimistlikud aga 23%.
Optimism on suurim Iirimaal (85%), Taanis (79%), Leedus (76%) ja Poolas (74%). Optimism on väiksem aga Ühendkuningriigis (47% vs. 46%) ja Prantsusmaal (50% vs. 45%).
Toetus euroalale on rekordiliselt suur
Toetus majandus- ja rahaliidule ning eurole on samuti saavutanud uue tipptaseme. Euroalal toetab ELi ühisraha rohkem kui kolmveerand vastanutest (76%, +1 protsendipunkt, +9 protsendipunkti võrreldes 2014. aasta kevadega). Kõige toetavamad ollakse Slovakkias (88%) ja Eestis (85%). ELis tervikuna püsib toetus eurole stabiilne: 62%.
Arvamus liikmesriikide majandusliku olukorra kohta on valdavalt positiivne. 17 liikmesriigis väitis enamik vastanutest, et riigi majanduslik olukord on hea. Kõrgeimad näitajad on Luksemburgil (94%), Taanil (91%) ja Madalmaadel (90%). Positiivseid arvamusi oli kõige vähem Kreekas (7%), Horvaatias ja Bulgaarias (mõlemas 20%) ja Itaalias (22%).
Eestis hindas riiklikku majanduslikku olukorda heaks 68%, halvaks aga 26% vastanutest.
Mureks endiselt sisseränne
Euroopa Liidu tasandil tuntakse endiselt kõige rohkem muret sisserände pärast. Seda mainis 34% vastanutest, kuigi näitaja on oluliselt vähenenud (6 protsendipunkti võrreldes 2018. aasta sügisega).
Kliimamuutused olid 2018. aasta sügisel viiendal kohal, kuid mure nende pärast on tugevalt kasvanud (6 protsendipunkti võrreldes 2018. aasta sügisega) ja nüüd on need teisel kohal.
Kolm aspekti teevad muret võrdselt: majanduslik olukord (18%), liikmesriikide rahanduse olukord (18%) ja terrorism (18%). Keskkond on peamine mureallikas 13%-le vastanutest.
Tööpuudus, mis on ELi tasandil praegu seitsmendal kohal (12%), on riikide tasandil jätkuvalt peamine mureallikas koos kasvavate hindade / kiireneva inflatsiooni / suureneva elukallidusega (21%) ning tervise ja sotsiaalkindlustusega (21%).
Neile järgnevad väga väikese vahega keskkonna-, kliima- ja energiaprobleemid, mille näitaja on märkimisväärselt kasvanud (20%-ni ehk 6 protsendipunkti).
Sisseränne, mida mainis 17% vastanutest (–4 protsendipunkti võrreldes 2018. aasta sügisega ja –19 protsendipunkti võrreldes 2015. aasta sügisega), ei ole nüüd esimest korda alates 2014. aasta kevadest liikmesriikide tasandil kolme peamise mureallika hulgas. Majanduslik olukord on kuuendal kohal (16%, +1 protsendipunkt).
Eurobaromeetri uuring viidi läbi pärast Euroopa Parlamendi valimisi ajavahemikus 2019. aasta 7. juunist 1. juulini kõigis 28 ELi liikmesriigis ja viies kandidaatriigis.