Fortum Termesti uueks omanikuks saab Rootsi fond

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fortum Eesti juht Margo Külaots märkis, et lokaalsed katlamajad ei sobi ettevõtte strateegiaga enam kokku.
Fortum Eesti juht Margo Külaots märkis, et lokaalsed katlamajad ei sobi ettevõtte strateegiaga enam kokku. Foto: Kristjan Teedema

Fortum Termesti uueks omanikuks saab Rootsi investeerimisfond EQT, millest kümnendikku kontrollib Wallenbergide perekond. Fortum pidas lokaalseid katlamaju siin- ja sealpool Soome lahte liiga väikseks äriks.



Fortum Termestile kuulub Eestis umbes sada väikest katlamaja, mis kütab mõnd linnaosa või on ehitatud tööstusettevõttele. Samasugune äri on Fortumil Soomes. Fortum teatas eile börsile, et müüb tütarfirmad Fortum Energiaratkaisut Oy ja Fortum Termest AS investeerimisfirma EQT taristufondile Infrastructure Fund. Tehingu hinnaks on 200 miljonit eurot ja see viiakse lõpule tuleva aasta esimeses kvartalis.

Fortumi uus strateegia keskendub tuuma- ja taastuvenergia arendamisele. Fortum Eesti juht Margo Külaots ütles, et ettevõte jätkab Tartu ja Pärnu soojuselektrijaamade äri. Elektrit ja soojusenergiat koos tootvad jaamad on Fortumi uue strateegia alus. Seega jääb ettevõttele siinmail kahe suure linna kütmine, mille juures kasumlikkus on garanteeritud.

«Väikeste kohtade soojaäri erineb suuremahulisest elektri ja soojuse koostootmisest, Fortum tervikuna on rajanud strateegia soojuse ja elektri koostootmisele, väiksem tootmine ei sobi meie strateegiaga kokku,» lausus Külaots.

Ettevõte muudab ka nime

Külaotsa sõnul müüdi korraga nii Soome kui ka Eesti äriüksust, ostja leidmiseks oli konkurss. Külaots lisas, et müüdud ettevõte muudab ka nime, loobudes nimest Fortum.

Üks soojaäri tundev allikas märkis, et Fortumi ja Dalkia ärimudel on Eestis olnud erinev. Kui viimane on ostnud ennekõike linnade soojaettevõtteid, siis Fortum on väga palju panustanud ka äriettevõtete katlamajadele. Allika sõnul on Fortum sellega kahju kandnud, sest kuluka investeeringu edukus sõltub sel juhul ühe firma käekäigust.

Väidetavasti on kahjumis nii Püssi kui ka Paldiski üksused. Allikas oletas, et katlamajade äri võis fondi varjus osta ka mõni suur energiafirma, näiteks Vattenfall.

Vaid osake suurest ärist

2010. aastal oli Fortum Energia­ratkaisut Oy ja Fortum Termesti käive 150 miljonit eurot ja nad tootsid 3,4 TWh energiat. Fortum Termestis töötab 77 inimest. Suurem osa käibest ja energiast tuli siiski Soomest. Fortum Termest müüs mullu 0,7 TWh energiat, tema käive oli 48 miljonit eurot.

Fortum Energiaratkaisute tegevjuht Jussi Ojanen hakkab EQT Infrastructure Fundi omandatavaid ettevõtteid juhtima.

Soojuse ja auru müügi kõrval on katlamajade uueks kasvavaks kaubaartikliks hoonete jahutamine. Fortumi kontserni soojuse ja auru müügimaht oli mullu üle 25 TWh, seega oli 3,4 TWh mahamüümine vaid osake suurest ärist.

Et Fortum tahab müüa väikesed katlamajad, sai teatavaks juba suvel, toona ei soovinud firma aga seda börsireeglitele viidates kommenteerida.

Konkurentsiameti andmeil on Fortumi turuosa kaugküttes 17 protsenti. Seda on pisut vähem kui Dalkial ja Eesti Energial. Esimene neist on soojamüügiäri liider, valitsedes Tallinna ja veel hulka väiksemaid linnu.

Wallenbergid said veel tükikese Eesti ettevõtlusest

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles