Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2009/09/03/230260t1h8059.jpg)
Kaarel Tarandi erakondade rahastamise reformi ideed edasi mõelnud sotsioloog Andrus Saar avastas endalegi üllatuseks, et partei on Eesti kõige tulusam ettevõtluse vorm.
«Ärimaailmas on paljude projektide puhul nõutav teatud omaosalus,» rääkis ta, märkides, et väiksemast kui kümneprotsendilisest omapanusest ei ole ta kuulnud.
Innustatuna Tarandi ideest panna erakondade sissetulekud sõltuma rohkem liikmemaksust, tekkis Saarel küsimus, kui suur on erakondade eelarves nende omaosaluse suhe riigilt saadud toetusrahasse. «Tegin arvutuse ning selle kohaselt koguvad erakonnad liikmemakse maksimaalselt 100 000 eurot aastas,» kõneles ta.
Kui vaadata suhet, kui palju panustavad erakonnad oma liikmemaksudega poliitika tegemisse ja kui palju annab riik nendele raha, on tulemus Saare sõnul masendav. «Erakondade omaosalus moodustab maksimaalselt vaid 1,8 protsenti. See on Eesti kõige tulusam ettevõtluse vorm,» hindas ta.
Saare hinnangul peab see suhe oluliselt muutuma ehk omaosalus kasvama. «Kui erakonnad soovivad oma maailmavaadet peale suruda, siis oleks naeruväärne arvata, et nad peaksid saama seda teha taolise väikse omaosalusega,» kõneles ta.
Saar täpsustas, et tema arvutuste puhul on tegu optimistliku summaga, sest Keskerakonna liikmemaksust laekunud tulu andmed ei olnud kättesaadavad ja ta siinkohal pigem liialdas kui vastupidi.
Sotsioloog arvutas ühtlasi, kas erakonnad on võimelised oma liikmemaksudest ülal pidama viieinimeselist kontorit. Selleks arvestas ta, et iga töötaja saab riigi keskmist palka, tegu on 70-ruutmeetrilise kontoriga, ning surus kulud minimaalseks.
«Tulemus on masendav. Suurimat liikmemaksu koguv erakond saaks oma liikmemaksudest ülal pidada vaid kaks-kolm inimest. Need arvud kõnelevad rohkem, kui oletada võis,» leidis Saar.
Sotsioloog märkis ka, et erakondade rahastamise järelevalvekomisjoni liikme Kaarel Tarandi probleemipüstitusel on märksa laiem tähendus kui ainult parteide rahastamine. «Seaduse kohaselt peab iga erakonna hingekirjas olema vähemalt tuhat liiget. Liikmesuse üheks loomulikuks tunnuseks on erakonna liikmemaksu tasumine,» rääkis ta.
Kui seada kriteeriumiks, et erakond on see, kus pole mitte tuhat liiget, vaid tuhat liikmemaksu tasuvat liiget, siis märkis Saar, et Eestis on vaid kaks parteid: Keskerakond ja Reformierakond.
Sotsioloogi sõnul võiks tuhande maksu ära maksnud liikme nõue olla riigilt toetuse saamise eeltingimus. (PM)