Kurb statistika: Eesti püsib vägivaldsete surmade poolest Euroopa esirinnas

Mõrvarelvaks võib olla nuga.

FOTO: PantherMedia / Scanpix / Ingram Vitantonio Cicorella

Eesti paistab koos teiste Baltimaadega Euroopa Liidus jätkuvalt silma vägivaldsete surmajuhtumite arvu poolest, ilmneb Eurostati värskest statistikast.

Selles sünges pingereas kuuluvadki kolm esimest kohta Balti riikidele. 2016. aasta kohta avaldatud statistikast ilmneb, et Lätis oli siis 4,6 vägivaldset surmajuhtumit 100 000 elaniku kohta. Teisena järgneb Leedu 3,6 ja kolmandana Eesti 2,7 surmajuhtumiga 100 000 elaniku kohta.

Balti riikidest tahapoole jäävad Rumeenia (1,6), Küpros (1,3), Horvaatia ja Soome (1,2) jne.

ELi keskmine on 0,6 vägivaldset surmajuhtumit 100 000 inimese kohta ning täpselt sama näitaja on Hollandil ja Hispaanial.

Kõige harvemini kaotavad inimesed vägivalla tagajärjel elu Iirimaal, Itaalias, Tšehhis, Austrias, Prantsusmaal, Saksamaal, Taanis ja Luksemburgis. Kõigis nimetatud riikides on see näitaja 0,5, aga Suurbritannias registreeriti 2016. aastal kõigest 0,1 vägivaldset surmajuhtumit 100 000 inimese kohta.

Eesti kohta tuleb siiski märkida, et aastatega on olukord läinud paremaks. Näiteks 2015. aastal oli see näitaja 3,6 ning seitse aastat tagasi koguni 4,89.

2016. aastal suri ELis kallaletungi tagajärjel 3300 inimest (0,06%), sealjuures enamik ohvritest olid mehed.

Tagasi üles