14 500 last alustab tänavu kooliteed

Klass

FOTO: URMAS LUIK / PRNPM/EMF

Eestis avab septembris uksed 530 üldhariduskooli. Kuigi täpset arvu ennustada ei saa, läheb esimesse klassi ligikaudu 14 500 õpilast.

Täpsemad arvud selguvad novembri keskpaigas, kui koolid on oma andmed edastanud haridus- ja teadusministeeriumile.

Esimesse klassi minejate arv on võrreldes eelmise aastaga langenud pea 400 õpilase võrra. 2008. aastal alguse saanud kooliminejate arvu langus lõppes 2013. aastal. Pärast seda on kooliminejate arv jõudsalt iga aastaga kasvanud. Kõige suurem hüpe toimus 2016. ja 2017. õppeaasta ning eelmise õppeaasta vahel, kus õpilaste arv kasvas pea nelja tuhande võrra.

Õpilaste koguarv on tänavu umbes 153 000, mida on 2200 õpilase võrra rohkem kui eelmisel aastal. Koolides töötab 14 905 õpetajat 12 372 ametikohal, st märkimisväärne hulk osakoormusega.

Möödunud õppeaastal oli suurim kool Tallinna Linnamäe Vene Lütseum 1486 õpilasega, väikseim aga Võrus asuv Misso kool kolme õpilasega, kus polnud mullu ka mitte ühtegi 1. klassi õpilast. Esimesse klassi astujaid ei olnud ka Kivi-Vigala põhikoolis, Pisisaare algkoolis, Vajangu-, Ruhnu- ja Prangli põhikoolis.

Saku gümnaasiumi juhiabi Miia Siidra rääkis, et kuigi esimesse klassi tulijaid on palju, pole ära mahtumisega probleemi. «Meil avatakse uus gümnaasiumi maja sügisel ja tänu sellele me mahumegi,» selgitas Siidra.

Esimesse klassi tulijaid on Saku gümnaasiumis alati palju olnud. Tänavu alustab kooliteed 127 õpilast. Siidra ennustab, et järgmisel aastal võib neid veelgi rohkem olla. «Saku kasvab lihtsalt, ehitatakse palju, tuleb uusi inimesi juurde,» rääkis ta.

Viimsi gümnaasiumi direktor Aime Niidas leiab, et Viimsi kooli 1. klassi tulijate suur laste hulk seisneb selles, et vanemad tahavad panna lapse kodu lähedale kooli. «Kõige olulisem on kodu lähedus, et lapsel oleks hea ja turvaline koolis käia. Aga kindlasti on ka selliseid vanemaid, kes sooviksid, et nende laps käiks mingisuguses huviringis ja kuna neid on Viimsi koolis palju, siis on hea kaks asja ühendada,» selgitas Niidas.

Niidas rääkis, et Viimsi kooli üheks tugevuseks ongi suur huviõppekavade hulk, mille seast lapsed saavad valida. «Eelmisel õppeaastal oli üle 33 õppekava, alustades rahvatantsust, lõpetades robootikaga,» sõnas direktor. «See ei ole selline huvitegevus, kus laps käib ja ei käi ja keegi täpselt ei tea, mida seal tehakse, vaid see on hästi sisuline ja mõtestatud. See on läbi huvi tegevuse õppimine.»

Niidas ei osanud täpset arvu välja tuua, kui palju Viimsi kooli õpilastest huvikoolides käib, kuid direktori sõnul on see hulk suur.

Kuna õppeaasta veel alanud ei ole, võivad järgnevad arvud veel muutuda.

Suurimad ja väiksemad

Eelmisel õppeaastal oli kõige rohkem 1. klassi astujaid Viimsi koolis, 162 õpilast. Tänavu alustab Viimsis kooliteed umbes 120 last, kes moodustavad viis klassi.

Keila kool püsib suure õpilaste arvu poolest kõrgel kohal: seal käib umbkaudu 1480 õpilast, esimesse klassi astub algaval õppeaastal 115 õpilast.

Tallinna 21. kool hoiab oma 1400 õpilasega samuti kõrget kohta. Seal on esimesse klassi astujaid tänavu umbkaudu 110.

Saku gümnaasiumi õpilaste arv on võrreldes eelmise aastaga kasvanud ning sel õppeaastal läheb kooli 1365 õpilast, kellest on esimesse klassi minejaid 127.

Ka Jüri gümnaasiumis on õpilaste hulk sel aastal suurem, 1248 noort. Nendest on esimese klassi juntsusid 117.

Väiksema õpilaste arvuga oli eelmisel õppeaastal Ämari kool, seal õppis 44 last ning esimeses klassis käis kaks last. Kuna Ämari koolis on õpilaste arv aasta-aastalt vähenenud, siis tänavu sügisel kool suletakse.

Pisisaare algkoolis käis läinud õppeaastal 17 noort. Nii eelmisel kui ka sel õppeaastal seal esimest klassi ei stardi.

Tagasi üles