Päevatoimetaja:
Loora-Elisabet Lomp
5916 2730

Afganistani tragöödiast sündis hüpe Eesti meditsiinis

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Heidi Alasepp ja George Smolinski juunis Tallinnas peetud sõjaväemeditsiini konverentsil, mida võõrustas Ida-Tallinna Keskhaigla. FOTO: Mihkel Maripuu
Heidi Alasepp ja George Smolinski juunis Tallinnas peetud sõjaväemeditsiini konverentsil, mida võõrustas Ida-Tallinna Keskhaigla. FOTO: Mihkel Maripuu Foto: Mihkel Maripuu

Kui pärida Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) taastusravikliiniku juhilt doktor Heidi Alasepalt, palju on nende juures tehtavat mõjutanud Afganistani sõda, tuleb vastuseks: «Oi. Väga palju.»

«Siia on nüüd kokku jooksnud see maailmatasemel teadmine meditsiinist, mida sõda kahjuks annab. See areng, mis meditsiinis on tulnud viimastest sõdadest, on just läinud amputatsioonijärgsete patsientide taastusravile ning proteeside ja seotud abivahendite tootmiseks,» räägib Heidi Alasepp. Lisades, et oleks tema teha, kaotaks ta kõik maailma agressiooni, mitte ei tegeleks selle tagajärgedega.

ITK taastusravikliiniku juhi sõnul ei tähenda areng sugugi ainult füüsilist keskkonda – kõnnirobotit või amputeeritute harjutuskorterit – ning proteesitootmisvõimalusi, vaid filosoofiat.

«Käsitlus on erinev sõltuvalt sellest, kas tegu on polütrauma, värske või pikaaegse patsiendiga,» selgitab Alasepp. «Nende kogemuste [välismaistest tippkeskustest] saamine ja vahetamine ei oleks olnud mingilgi moel võimalik, kui meil kahjuks poleks olnud sõjakogemust.»

Tagasi üles