Taastuvenergeetikud: puidu põletamisega lahendatakse sotsiaalprobleeme

Seni on Narva jaamades riigi toetuseta põletatud umbes 100 000 tihumeetrit puidujäätmeid aastas, kuid nüüd suureneb maht umbes kuus korda.

FOTO: Mihkel Maripuu

Majandusminister Taavi Aas (KE) saatis kooskõlastusringile eelnõuks vormunud Ida-Virumaa päästeplaani. Muudatustega tehakse põhjalikult ümber see, kuidas riik taastuvenergiaettevõtetele toetust maksab, Eesti Energia Narva elektrijaamad saavad aga võimaluse hakata suuremas mahus puitu põletama.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Otsus hakata Narva elektrijaamadele maksma toetust puidujäätmete ehk biomassi põletamise eest tähistab põhimõttelist muutust. Seni on Narva jaamades ilma riigi toetuseta põletatud umbes 100 000 tihumeetrit puidujäätmeid aastas, kuid nüüd suureneb maht umbes kuus korda. Seda eeskätt Balti Elektrijaamas, mille kateldes on võimalik peaaegu pool põlevkivist puiduga asendada. Seal ahju lükatavast puidust saab toota nii elektrit kui ka Narva linnale soojust.

Probleemi kese peitub selles, et süsinikdioksiidi ehk CO2 saastekvoodi hind on tõusnud niivõrd kõrgele, et põlevkivist elektri tootmine muutub aina vähem konkurentsivõimeliseks. Iga taastuvenergiaga asendatud põlevkivi tonn tähendab aga 0,9 tonni vähem CO2 õhku paiskamist.

Tagasi üles