Lätlaste mälestus Balti ketist: see andis meile ainulaadse julguse

  • Keraamik Līga Mergina ei peljanud Balti ketti võtta 11-kuist poega.
  • Valmiera Rahvarinne jaotas teelõigud ettevõtete vahel ette ära.
  • Ühiskonnateadlase sõnul tõi rahva välja 50 aastat tagasi hoitud ebaõiglustunne.
  • 1991. aasta alguses Riia barrikaadidele keraamik Mergina minna ei julgenud.

Balti kett Läti pealinnas Riias. Lippude lehvitajate taga paistab Peetri kiriku torn.

FOTO: Rahvusarhiiv

Kuigi nii osalejad kui ka ühiskonnateadlased nõustuvad, et viimase 30 aasta jooksul on arusaam Balti ketist muutunud, on tollel sündmusel jätkuvalt sümboolne ja tuntav tähtsus praegusele ühiskonnale.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Kui Baltni ketis seisnud Māris Amoliņšilt (73) uurida, kas inimesed suutsid ette kujutada iseseisvust, mille eest nad võitlesid, vastab ta eitavalt: «Loomulikult olid erinevatel inimestel tulevikust erinevad mõtted. Selle järel tulid 1990. aastad, mis olid enamiku jaoks karm aeg. Aga me tulime sellest läbi. See ülev tunne, mida me tundsime 1988–1989 – ma mäletan seda siiani.»

Tagasi üles