Õigusnõunikuta president jättis seaduse välja kuulutamata advokaadibüroo analüüsi toel

President Kersti Kaljulaid. Foto: Remo Tõnismäe

President Kersti Kaljulaidi kantselei tellis välja kuulutamata jäetud kaitseväe korralduse seadusele õigusanalüüsi advokaadibüroolt Sorainen, et jätkata vaidlust riigikohtus.

Advokaadibüroo Sorainen jurist Illimar Pärnamägi ütles rahvusringhäälingule, et presidendi kantselei küsis kaitseväe korralduse seaduse asjus õigusnõu ja seda presidendi kantselei ka sai.

Ta lisas, et formaalselt on advokaadibürool võimalus minna presidenti ka riigikohtusse esindama, aga tema hinnangul president kui riigipea ilmselt sellist teenust ei telli. Mingeid kokkuleppeid advokaadibüroo ja presidendi kantselei vahel ei ole.

Presidendi kantselei õigusnõunik Paloma Krõõt Tupay lahkus töölt eelmisel aastal ja uut õigusnõunikku pole enam kui üheksa kuuga tööle võetud.

President Kaljulaid otsustas juuni keskel jätta teist korda välja kuulutamata kaitseväele täiendavaid varjatud jälgimise õigusi andva seaduse ning pöördus riigikohtusse taotlusega kuulutada 29. mail vastu võetud seadus põhiseadusega vastuolus olevaks.

Riigikogu võttis tänavu 20. veebruaril vastu kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse, mille riigipea jättis 7. märtsil välja kuulutamata, kuna tema hinnangul on seadus vastuolus põhiseadusega ning võib oluliselt riivata inimeste põhiõigusi.

29. mail võttis parlament seaduse uuesti muutmata kujul vastu ning esitas selle 31. mail presidendile väljakuulutamise otsustamiseks. Riigipea otsustas seadust mitte välja kuulutada ning pöörduda Riigikohtusse taotlusega kuulutada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks.

«Selliste täiendavate õiguste andmine kaitseväele rahu ajal on ebaproportsionaalne ja riivab oluliselt inimeste põhiõigusi. Seadus annab kaitseväele põhjendamatult laia võimaluse inimeste jälgimiseks, mis ei ole kooskõlas põhiseaduse mõtte, eesmärgi ega kaitseväe rolliga demokraatlikus ühiskonnas,» ütles president Kaljulaid seadust välja kuulutamata jättes.

Riigikohtule edastatud otsuses toob riigipea välja, et meie põhiseaduslikus ruumis on kaitseväe pädevus ja volitused tihedalt seotud sõjaseisukorraga. Rahuolukorras on pädevus tegeleda siseriiklike ohtude ennetamise ja tõrjumisega jäetud julgeolekuasutustele ja korrakaitseorganitele.

«Loomulikult tagab kaitsevägi enda kasutuses olevate objektide ja territooriumide kaitse. Selle seadusega aga tõstetus teravalt küsimus, kas ja kui kaugele väljaspool neid alasid saab ja tohib kaitsevägi rahuajal nii-öelda vaadata, mida kontrollida, millised volitused neil selleks on. See on tõsine põhiseaduslik ja inimeste õigusi ja vabadusi puudutav küsimus, millele riigikohus saab nüüd oma hinnangu anda,» sõnas riigipea.