Saksamaalt pärit mees ja naine kurdavad: pidime koera pärast toimunud kohtuistungil tõestama, et me pole suhtes (4)
Ida-Virumaa elanikule Viktoriale määrati trahv, sest tema koer hammustas suvilas möödakäijat. Ent koer ei kuulu tegelikult mitte Viktoriale, vaid temaga samas korteris elavale naabrile Vjatšeslavile. Nad ei ole lähedastes suhetes, kuid jagavad sama elamispinda. See asjaolu, mis on tavaline Saksamaal, ajab Eestis kõiki segadusse ning nende elu Ida-Virumaal ei suju.
Kas koer ründas pensionäri või pensionär koera?
Lord on suur koer, kellel turjakõrgust peaaegu 50 cm. Ta võtab Rus.Postimehe ajakirjaniku vastu valju haukumisega, tahab kallale tormata ning näeb ähvardav välja. Viktoria hoiab teda ohelikust ning rahustab. Veendunud, et ohtu pole, nuusutab Lord külalise üle, keerab seejärel end vaibal kerra ja jääb tukkuma.
Intsident Lordiga leidis aset tänavu 1. mail Sillamäe ligidal aiandusühistus Sputnik, kus Viktoria ostis üsna hiljuti suvila.
Narva politseiosakonna juhtivuurija Dmitri Narolini sõnul laekus avaldus 80-aastaselt mehelt: «Asjaolude väljaselgitamiseks alustasime väärteomenetlust. Juurdluse käigus võtsime ühendust raviasutusega, kuhu mees oli pöördunud. Sealt saime materjalid, milles spetsialist andis hinnangu saadud traumale. Samuti küsitleti kõnealuse juhtumi mõlemaid osapooli – meest, keda koer ründas ja koera perenaist, samuti teisi tunnistajaid.»
Viktoria rääkis, et intsidendi ajal toimetas ta parajasti kasvuhoones, Vjatšeslav monteeris aga lehtla katust. Viktoria sõnul oli koer seotud krundi keskel asuva metallvaia külge. Naine kuulis koera kiunumist ja nägi, kuidas mingi mees loobib koera kividega.
Seevastu kannatanu tunnistuste kohaselt jooksis koer sel hetkel, kui ta oli parajasti möödumas, vabalt ümber maja, sööstis talle kallale ning lõi kihvad parema käe küünarnuki piirkonda. Viktoria väidab aga, et koer oli oheliku otsas ning tema juurde pääsemiseks tuli ületada kraav ning siseneda krundile.
Politseinikud määrasid Viktoriale 300-eurose trahvi, mille ta kohtus vaidlustas. Kohus peaks otsuse langetama septembris. Naise arvates ründas kannatanu koera, mitte vastupidi.
«Uurija ütles, et ta läheb puhkusele ning ei hakanud uurima,» ütleb Viktoria.
Rus.Postimees tahtis ka kannatanult juhtunu asjaolude kohta küsida, kuid meest ei õnnestunud leida. Naabersuvilas elavad tunnistajad ei teinud ajakirjaniku koputuse peale ust lahti. Küll aga nõustus suhtlema teine suvilanaaber – endine kirurg ja nüüdne pensionär Juri Šilov. Ta arvab, et kannatanu võis koera provotseerida, kuid see on vaid oletus, sest vahejuhtumit elatanud arst pealt ei näinud.
Kas koer on sõbralik või agressiivne?
Pärast vahejuhtumit registreerisid politseinikud mitu avaldust – naabersuvilast ja korterist. Vjatšeslavil õnnestus samuti leida mitu tunnistajat, kes teda toetavad.
«Koer ei olnud ketis, jooksis vabalt ja ilma suukorvita naaberkruntidel ringi. Koera peremehed märkustele ei reageerinud, ütlesid, et ta pole agressiivne,» kirjutas politseile üks suvilanaaber.
«Koer käitub adekvaatselt, ei ilmuta agressiivsuse tundemärke,» kirjutas Sillamäe loomaarst, kes oli Lordile teinud vajalikud kaitsesüstid.
Nii või teisiti, avalduste virn, mille Vjatšeslav kokku kogus, puudutab mitte 1. mai intsidenti, vaid koera käitumist üldiselt. Osa inimesi ütleb, et koer on sõbralik ja suhtlusaldis, teised aga peavad Lordi agressiivseks. Rahulolematud märgivad oma avaldustes, et koer hulkus ilma suukorvita vabalt ringi. See ei ole iseenesest korrarikkumine, kui vaid koer kedagi ei ründa. Uurija märgib, et aiandusühistus kehtivad Sillamäel kehtestatud kasside ja koerade pidamise eeskirjad.
«Nende eeskirjade kohaselt peab looma omanik tagama inimeste ohutuse ning vastutab selle eest, et kass või koer ei rikuks kaaskodanike rahu, ei jookseks omaniku juurest ära ning ei ründaks inimesi ja teisi loomi,» teatas Dmitri Narolin.
Kes on koera omanik?
Vjatšeslav ostis koera Eestis. Viktoria meenutas, et ta oli siis Peterburis tädi juures külas ning Lord, kes lisandus tema kahele Saksamaalt toodud kassile, võttis esialgu sõnatuks.
Vjatšeslav näitab dokumenti, kus on märgitud, et Lordi peremees on just tema. Vjatšeslavi nimetavad koera peremeheks ka mitu politseile avalduse teinud inimest, nende seas ka loomaarst, kes kirjutas avalduses, et koer kuulub Vjatšeslavile ja just tema tõi koera kliinikusse, et teha kaitsesüstid.
Samas võeti koera käitumise pärast vastutusele mitte Vjatšeslav, vaid Viktoria. Uurija Dmitri Narolin selgitas, et kohtupraktikas tunnistatakse peremeheks see inimene, kes hoolitseb looma eest.
Vjatšeslav ja Viktoria leiavad, et selline otsus langetati eeskätt Eesti jaoks ebatavalise mehe ja naise suhte tõttu.
Kommunaalkorter Saksa moodi
Viktoria ja Vjatšeslav sündisid endises NSVL-s ja siirdusid elama Saksamaale palju aastaid tagasi. Tuttavaks said nad juba Saksamaal, kui Vjatšeslav parandas Viktoria arvutit.
«Töötasin giidina Pariisis,» rääkis Viktoria. «Mul on kaks kassi ja ma pidevalt palusin sõbrannal nende eest hoolitseda, kuni sõitsin kolmeks päevaks Pariisi. Lõpuks sõbranna tüdines ja ütles: kuule, see, kes parandas su arvutit, otsib korterit.»
«Mul oli keeruline olukord, ma sain üürida vaid väga väikest korterit,» meenutas Vjatšeslav. «Viktorial oli sama olukord. Meie ühised sõbrad tegid meid tuttavaks ja me jõudsime sellisele kokkuleppele, et üürime koos suurema pinnaga korteri, maksame selle eest pooleks, ent elame eraldi – eri tubades. Kuid aitame teineteist – see on juba psühholoogiliselt kergem, on kellega rääkida.»
Vjatšeslavi sõnul on Saksamaal levinud praktika, kus inimesed, kes pole oma vahel suhtes, üürivad koos korteri. Seda nimetatakse wohngemeinschaft (tõlkes umbes nagu eluruumiseltsing). Kuid Eestis oli väga raske seda selgitada.
Viktoria on nördinud, et kohtuistungil küsitleti teda pikalt suhete kohta Vjatšeslaviga. Ehkki asi puudutas seda, et Vjatšeslavi koer hammustas (või ei hammustanud) möödujat, tuli kohtus selgitada, kas nad elavad eraldi tubades ja mida nad teineteise suhtes tunnevad.
«Elan temaga majanduslikel põhjustel,» selgitas Vjatšeslav.
Viktoria rääkis kohtus, et ta jalutab koeraga ning toidab teda aeg-ajalt, ainult siis, kui Vjatšeslav ei saa seda teha, ehkki ta isegi kardab koeri, eriti selliseid suuri nagu Lord. Vjatšeslav jäi endale kindlaks, et koera peremees on tema ning on tobe süüdistada tema asemel korterikaaslast.
Närviline olukord
Viktoria sõnul mõjus koeraga seotud intsident justkui päästikuna: kuhjusid kõik probleemid, mis olid suhetes naabritega juba ammu vaikselt käärinud. Naine on närvivapustuse äärel ning kurdab unetuse üle.
«Jälle see tobe sõna «mentaliteet»…,» räägib Viktoria, kirjeldades üht konflikti naabritega teise järel.
Paljusid naabrite rahulolematuse põhjuseid võib julgelt nimetada olmelisteks ja üldiselt tühisteks: jalutate koera vales kohas, sõitsite minu murulapi peale, remont teeb palju müra… Aga Ida-Virumaa elanike poolt sellistes konfliktides emotsionaalselt välja paisatud roppusi ja ähvardusi võtab Viktoria üha tõsisemalt ning üha enam ja enam kardab ta siin elada.