Mõõt sai täis: perearstid avaldasid terviseameti juhile umbusaldust (1)
29. august 2019, 22:39
/nginx/o/2019/08/29/12511647t1h0660.jpg)
Eesti Perearstide Selts saatis teisipäeval kirja sotsiaalministrile, milles edastasid, et ei näe terviseametilt soovituid muudatusi ning avaldavad umbusaldust ameti peadirektorile. Minister ei soovi ameti peadirektorit lahti lasta, kuid leiab, et ministeerium saab taastada seltsi ja terviseameti peadirektori töörahu.
«Juhime tähelepanu terviseameti poolsele süstemaatilisele reaalse olukorra eiramisele, mis on viimas tõsiste tagajärgedeni tervishoiukorralduses, ohustades otseselt perearstiabi kvaliteeti ja kättesaadavust,» edastas Eesti Perearsti Selts sotsiaalminister Tanel Kiigele. Tänavu sügisel on riik olukorras, kus lähima poole aasta jooksul on kriitiline leida perearst 20-le nimistule ning seda peamiselt maapiirkonnas. Praegu ei kuulu 20 000 inimest perearstide nimistusse. Eestis on tööl 57 perearsti, kes on üle 70aastased ning nende nimistuses on kokku üle 88 000 inimese. Viimaste perearst võib aga päevapealt lahkuda terviseprobleemi tõttu. Selts edastas sotsiaalministeeriumile, et pensioniealisi perearste on 226 ja nende nimistus on kokku 319 504 inimest. «Vaatamata kõnekatele numbritele vahendab terviseamet ajakirjandusele sõnumit, et perearstikeskuste konkursside luhtumine ei ole probleem.»
Selle aasta märtsis sõlmisid Eesti Perearstide Selts, haigekassa, sotsiaalministeerium ja terviseamet omavahel Hea Tahte Lepingu. Lepiti kokku, et hakatakse otsima lahendusi perearstide olukorra leevendamiseks. «Vaevalt kuus kuud hiljem oleme situatsioonis, kus üks allakirjutanud osapooltest keskendub vastupidiselt oma tööülesandele praegu veel olemasolevate ning tegutseda jaksavate perearstide alusetule ja ebaproportsionaalsele tagakiusamisele, mis ähvardab läbi nimistutest loobumise olemasolevat kriisi perearstiabis veelgi võimendada.»
Selts saab igapäevaselt üle Eesti tegutsevatelt perearstipraksistelt märgukirju ja abipalveid ning olemas on konkreetsete juhtumite nimekiri. Nimelt terviseameti poolsed ähvardavad ja ebaviisakad kõned perearstikeskustesse on muutunud igapäevaseks. Noored perearstid on välja öelnud seltsile, et ameti käitumine on üks põhjustest, miks nad ei soovi võtta nimistut. Kui perearstide nimistu piirsuurus peaks jõudma 1600-ni, siis see pole võimalik, kui terviseamet survestab perearste võtma oma nimistusse vähemalt 2000 inimest. Perearstidele on arusaamatu suurte nimistutega perearstide ähvardamine ja patsiende sundmääramine ka siis, kui samas piirkonnas on väiksemaid nimistuid.
Perearstid ootavad lahendusi, mis toovad perearstiabi korraldusse tõhususe, koostöö ja professionaalse suhtlemise. «Eesti perearstid avaldavad terviseameti peadirektor Merike Jürilole umbusaldust ning ootavad terviseameti töö kiiret ümberkorraldamist.»
Perearstide seltsi juhatuse liige Ruth Kalda: me ei jõua ka kõiki abivajajaid ettenähtud ajal vastu võtta
Perearstide seltsi juhatuse liige Ruth Kalda vastas Postimehele, et terviseameti ja perearstide vahelised kehvad suhted ei ole saanud alguse terviseameti peadirektori Merike Jürilo ametisse nimetamisega. Perearstidel ja Merike Jürilo vahel on olnud mitmeid töiseid ja mõistvaid jutuajamisi ning koosolekuid. «Küll on tõsi, et kuidagi on keerulistel aegadel, mil nimistute konkursid luhtuvad, mitmed perearstid lahkuvad ja nende nimistute patsientidega tuleb midagi ette võtta, suhted ja suhtlemine halvenenud. Möödunud aastal päädis see Tallinnas Aasta Ämbri väljaandmisega,» lausus Kalda ja lisas, et auhinna väljaandmisega olid perearstid lootuses, et amet mõistab, et asjade lahendamine jõupositsioonilt ülalt-alla ei ole suhtlus, mida partnerid viljelema peaksid.
Kalda sõnul on probleemi juur selles, et terviseameti ja perearstide soov on ühine – patsientidele parimat – ent sisuliselt räägivad osapooled erinevatest asjadest. Perearstidele tähendab see: parima võimaliku abi osutamist, süvenemist patsiendi terviseprobleemidesse, nende terviklik lahendamine, vajadusel patsiendi abistamine kogu tervishoiusüsteemis toimetulekul. See teostub juhul kui arstil on patsiendi jaoks piisavalt aega ja 2000 patsiendiga nimistus taolist abi tagada ei suudeta. «Suured nimistud tähendavad sageli kiirustamist, kuulamiseks ja probleemi süvenemiseks jääb vähem aega ning me ei jõua ka kõiki abivajajaid ettenähtud ajal vastu võtta,» selgitas Kalda. Tema arvates on hea, et perearstid seda ei soovi ning sellest ka räägivad. «Ka patsientide huvi peaks olema, et teda ravib probleemi süvenev, mõistev, kuulav ja mitmekülgselt abistav perearst. Teine alternatiiv on väsinud, läbipõlenud, kergelt ärrituv, välja puhkamata arst. Kumb on patsiendi huvides parem, küsin ma.»
Kalda sõnul mitmed pensionieas olevad perearstid jätkaksid töötamist, kui neil oleks võimalus töötada väiksema koormuse ja nimistuga. «Praegu aga survestatakse viisil «kas kõik või mitte midagi» ja tulemuseks on pigem tööjõuturult lahkumine,» selgitas Kalda olukorda. «Küsin uuesti, kumb on patsiendi huvides parem – kas perearst, kes töötab edasi talle jõukohasel viisil ja koormusega, tehes seda hea meelega ja osutades abi näiteks 1000-le patsiendile, või siis alternatiivi puudumise tõttu töölt lahkunud perearst, kelle asemele on raske kedagi teist leida?»
Kalda sõnul ootavad perearstid normaalseid töösuhteid ja suhtlemist. Ta meenutas ka Hea Tahte lepingut pärast mida muutusi ei tulnud. Arstid soovivad, et lepingu eesmärgid oleksid jätkuvalt olulised ja et nende saavutamise nimel tehtaks tööd juba täna. «Praegu, kui perearstide ja terviseameti vahelistesse suhetesse on tekkinud ebakõla, siis on ministeerium reageerinud sellele ühise koosoleku kokkukutsumisega,» lausus Kalda küsimusele, kuidas sotsiaalministeerium on reageerinud murele.
Terviseameti peadirektor Merike Jürilo: kui lahkumine lahendab probleemid perearstisüsteemis ja tagab patsiendi ootustele vastava teenuse, olen loomulikult valmis seda tegema
Merike Jürilo sõnul ei pärsi amet kuidagi arstide tegevust, vaid lisaks arstidele ka patsiendi huvides. Tema sõnul on amet sellises seisus, kus vastutatakse perearstinimistute registri, konkursside korraldamise, asendaja otsimise ja patsientide kaebuste lahendamise eest. Ta selgitas, et inimesed saavad ise valida arsti, kui tal on vaba koht nimistus ning arst on patsiendi teeninduspiirkonnas, on tal õigus nimekirja saada. Patsiendid pöörduvad ameti poole vaid siis kui arst on neile ära öelnud. «Kuna perearstide hulk on piiratud, siis perearstide nimistutes on keskmiselt üle 1700 inimese, mis jaguneb piirkonniti erinevalt ja inimesel ei ole võimalik alati valida väikseimat nimistut oma elukoha tõttu,» selgitas Jürilo.
Talle tuli perearstide pöördumine ning selle sisu ootamatult, kuna amet kohtub perearstide seltsi esindajatega regulaarselt. «Ameti juhina olen korduvalt rõhutanud, et ootan väga vahetut tagasisidet, mis tugineb faktidele ja mille pinnalt on võimalik meie ja ka perearstide teenust parendada,» ütles ta. «Kui Merike Jürilo isiku lahkumine lahendab probleemid Eesti perearstisüsteemis ja tagab patsientide ootustele vastava teenuse, olen loomulikult valmis seda tegema,» vastas Jürilo küsimusele, kas ta on valmis lahkheide vähendamiseks terviseametist lahkuma.
Sotsiaalminister Tanel Kiik: olen kindel, et suudame töörahu taastada
Tanel Kiik ütles Postimehele, et tal on kahju, et sellised pinged, eriarvamused ja tõenäoliselt ka möödarääkimised on tekkinud. Esialgu ei räägita kellegi vallandamisest vaid proovitakse tekkinud olukorda arutada. «Tuginedes oma senisele heale koostööle ja suhtlusele nii perearstide kui terviseameti ja haigekassaga, olen kindel, et suudame töörahu taastada,» lausus Kiik.
Paljud lahendused on jäänud raha taha kinni, nagu näiteks inkubatsiooni võimaluse loomine alustavatele perearstidele. Teine lahendus, milleni liigutakse on, et ühes nimistus oleks tulevikus pigem 1600 inimest ja mitte rohkem ning ministri sõnul ei ole see saavutatav poole aastaga, kuna selleks on vaja lihtsalt rohkem perearste. «Nimistute suurus on üks asi, ent perearsti kutse atraktiivsemaks muutmisel on oluline ka kaasaegne töökeskkond. Selleks on riigi toel juba praegu rajamisel ligi 60 tervisekeskust üle Eesti,» ütles Kiik. Lisaks on suurendatud ka residentuurikohtade arvu. «Peremeditsiini eriala prioritiseerimise tulemusena on kahel viimasel residentuuri vastuvõtul esmakordselt olnud soovijaid rohkem kui kohti,» selgitas sotsiaalminister Tanel Kiik.