Videod ja fotod: millised vead võivad tekkida kooliteel?

Esimesel septembril algas uus kooliaasta ja liikluses on palju väikseid koolijütse, kes võivad unustada jälgida elementaarseid liiklusreegleid.

Alates pühapäevast, esimesest septembrist, teise klassi õpilane Isabella kõnnib ja vahel ka sõidab tõukerattaga kooli ja sealt tagasi koju. Tema vanemad valisid talle teekonna koolini välja. Seal ületab ta õueala, suurt ristmikku, pimekohti, ja kõnnib ka kohtades, kus puudub kõnnitee. 

Jala kooli ––  milliseid vigu võivad lapsed teha?

Nõmme piirkonna noorsoopolitseinik Kätlin Maidra vaatas Isabella teekonda ning ta ütles, et laps sai ilusti hakkama. «Ta peatus ilusti ristmikul, vaatas paremale ja vasakule ning veendus, et oli ohutu ületada teed ja siis ületas teed,» selgitas Maidra koolilapse teadmisi liikluses. Kuid ta leidis ühe probleemi. Nimelt lapsed kõnnivad sageli ühest tee äärest teiseni diagonaalselt. «Ainukene asi, mis on märkimisväärne, on see, et kui ta õuealal teel natukene siksakitas, siis ta ei vaadanud selja taha,» märkis Maidra ja lisas, et hea oleks, kui laps kõndides vähemalt korra ka taha vaataks.

Isabella teab liiklusreegleid ning ka märke. Ta teab täpsemalt, milline on õueala märk ja milline märk ütleb autodele, et nad peavad teed andma. Kui ta ületab teed või tänavat, vaatab tüdruk kaks korda vasakule ja paremale. «Ristmikul pean vaatama, millal roheline tuli tuleb. Siin kooli tänaval pean ka vaatama vasakule ja paremale, sest seal võivad autod sõita,» ütles Isabella. 

Noorsoopolitsenik kiitis Isabella vanemaid selle eest, et nad valisid lapsele välja väga hea koolitee. «Väga rahulik liiklus. Kõik oli väga hästi valitud,» kiitis Maidra. Politseiniku sõnul ongi marsruudi valikul kõige tähtsam see, et ohtlikke ja suuri ristmikke oleks vähem. «Mida vähem suuri ristmikke, seda parem,» selgitas ta. 

Maidra meenutab kõikidele autojuhtidele ja vanematele, et hoovidest väljasõidud võivad olla väga ohtlikud, kuna aia tagant pole väikeseid lapsi näha. «Koolilapsele tuleb selgitada, et ta kuulaks auto müra ja jääks seisma, kui auto hakkab aiast välja tulema,» rääkis noorsoopolitseinik Maidra. «Üldiselt on liikluses vajalikud silmad ja kõrvad,» lausus politseinik ning lisas, et kõrvaklappide kandmine liikluses on vale. «Täiskasvanud näitavad selles väga halba eeskuju ette,» sõnas Maidra. Isabella ütles, et tema ei kanna endaga kõrvaklappe kaasas ning seetõttu ta ei kuula tänaval ka muusikat. 

Laps, tõukeratas ja liiklus

«Tõukerattaga sõitmisel on see, et sa oled justkui jalakäija, kuid sa oled kiirem,» rääkis Maidra. Ta selgitas, et kui vanemad lubavad oma lapsel tõukerattaga sõita, siis lastel peaksid olema selged elementaarsed liiklusreeglid. Isabella ütles, et talle meeldib tõukerattaga rohkem sõita kui jalutada. «Tõuksiga, sest siis saab kiiremini, sest jalgsi pead sa palju kõndima,» selgitas Isabella. 

«Hästi oluline on tõukerattaga sõiduteed ületades see, et laps tuleks sõiduvahendilt maha,» rääkis Maidra. Näiteks Nõmme keskuse ristmikul, kui jalakäijatel on roheline, siis kõikidele autodele näitab foor punast tuld. «Ent on ka ristmikke, kus kõikidel autodel ei ole punane foorituli.»

Isabella ütles, et kui fooris on punane tuli, siis ta ei ületa teed vaid ootab, millal see läheb uuesti roheliseks. Kui on aga roheline tuli või see vilgub, siis ta ikkagi ületab teed. 

«Igaüks vastutab liikluses ikkagi enda käitumise eest,» vastas Maidra. Ta ütles, et kui jalakäijad ületavad teed punase fooritulega, siis iga inimene ise otsustab, millal on talle ohutu üle tee minna. «Targem oleks oodata. Fooritule tsükkel ei ole nii pikk,» lisas politsenik. Kui aga inimene on keset ülekäigurada, kui hakkab roheline foorituli vilkuma, siis noorsoopolitseinik korrutas üle, et tagasi ei tasu joosta, vaid ületada ülekäigurada lõpuni.

Tagasi üles