RKIKi juht: ka kahe protsendiga peab riigikaitse edasi arenema

Kaitseinvesteeringute keskuse juht Kusti Salm ütleb, et järgmiseks võetakse ette õhutõrje ja rannakaitse parem varustamine. Foto: Raul Mee

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) uus juht Kusti Salm räägib, miks kaitseväe autod biolisandiga kütust ei tarbi, mis saab edasi relva- ja tuulikuvaidlusest ning miks peab riik lobistidele päitsed pähe panema.

Piltlikult öeldes annab iga Eesti kodanik teile aastas 180 eurot peo peale, kokku 230 miljonit, et te kulutaks selle riigikaitsele. Kuidas see vastutus tundub?

See on üleelusuurune. Eesmärk on, et iga sent peab tooma natuke rohkem tagasi kui teistes valdkondades. Peab tootma kaitsevõimet, mitte midagi muud, näiteks poliitilist komforti.

Kui palju on Eestis kaitseraha raisatud sinna, kuhu tagantjärele vaadates poleks pidanud?

Eks seda tuleb ette. Kohti, kus oleks raha põlema pandud, ei ole. Küsimused võivad tekkida siis, kui meil on hangetel vähe pakkujaid. Riigikaitse hanked peavad saama pakkujatele atraktiivsemaks. Peame ise turuga paremini suhtlema.

Teiseks teeme hankereformi, mis on olemuslikult suuremgi, kui oli kogu RKIKi loomine. Selle sisu on võimalikult palju mittesõjalisi ülesandeid kaitseväelt ära võtta. Igasse peastaabis töötavasse majorisse või kolonelleitnandisse on kaitsevägi investeerinud summa, mis on võrdne metsaveotraktori hinnaga, ja nende töötunnid peaksid minema operatsioonide planeerimisse, taktikasse, väljaõppesse. Kõike, milleks ei ole vaja käia sõjakoolis, võiks teha keegi teine.