Eestit luuranud salapärane Vene spioon pandi aastateks vangi

Luuraja.

FOTO: Artur Kuusi illustratsioon

Harju maakohus mõistis mõni nädal tagasi vanglakaristuse senitundmatule Venemaa luurajale. Juhtumi asjaolud jäävad saladuseks ka pärast süüdimõistetu trellide taha jõudmist. 

Tänavu mais tabas kaitsepolitsei (kapo) Venemaa föderatsiooni kodaniku (initsiaalid A. A. ), kellele esitas riigiprokuratuur süüdistuse Eesti vastu suunatud vägivallata tegevuse karistusseadustiku paragrahvi järgi.

Suurema kärata mõistis Harju maakohus A. A. süüdi kolm kuud hiljem, 29. augustil. Luurajale mõisteti viis aastat reaalset vangistust. Juhtumit arutati kokkuleppemenetluses. Süüdistuse esitas kõigi suuremate spioonikaasustega tuntust kogunud riigiprokurör Inna Ombler.

Lisaks vanglakaristusele konfiskeeriti isikult 1300 eurot kuritegelikku tulu.

Selle paragrahvi raames pikemat vanglakaristust pole varem Eestis rakendatud.

Samasugune vanglakaristus mõisteti 2017. aastal Artjom Zintšenkole, kelle GRU värbas koguma infot Eesti riigikaitseliste objektide kohta. Mullu sai 20-aastane Aleksei Vasilev karistuseks aasta vähem – neli aastat vangistust. IT-taustaga Vasilevi süüdistati toona selles, et ta valmistas ette koodi, mille abil saaks ligipääsu ühe riigiasutuse wifi sisevõrku.

Avalikku tähelepanu uus luuramisjuhtum seni saanud pole, sest prokuratuur ja kaitsepolitsei pole sellest avalikult rääkida saanud.

Postimehe päringu peale sõnas kapo pressiesindaja Harrys Puusepp, et  konkreetse süüdistuse asjaolusid ei saa avada ka nüüd, sest kaitsepolitsei pole sellest juhtumist kerkinud juhtlõngadega veel lõpetanud.

Ka juhtiv riigiprokurör Taavi Pern ütleb, et juhtumi kommenteerimine on praegu keeruline.

«Paraku on riigivastaste kuritegude iseloom selline, et meil ei ole võimalik detailidest ja täpsematest asjaoludest rääkida. Tähtis on see, et riigivastaste kuritegude süüdimõistvad otsused annavad selge signaali, et sellised juhtumid tulevad välja.»

Viimase paari-kolme aasta jooksul on tabatud vähemalt 15 isikut, kelle Venemaa julgeolekuteenistus (FSB) või sõjaväeluure (GRU) on värvanud Eestis tegutsema.

Viimase sellise juhtumi leiame kevadest. Tartu maakohus karistas 20. märtsil 31-aastast Eesti-Vene topeltkodakondset Dmitri Kozlovi kolme aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega. Tema ülesanne oli koguda teavet politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuuri piirivalvega seotud hoonete, töötajate, sõidukite, tehnika ja töörežiimide kohta ning see info Venemaale edastada.

Samal kuul, 26. märtsil vahistati endine kapo teenekas ametnik Vladimir Kulikov kahtlustatuna samuti riigivastases tegevuses. Kuna temal oli varem olemas riigisaladuse luba, võib see süüdistus ümber kvalifitseeruda ka riigireetmiseks.

Tagasi üles