Nõmmekaid nörritab ametnike hoolimatus krematooriumi ehituse asjaajamisel (2)
12. september 2019, 21:06
Neljapäeva õhtul kogunes poolsada inimest Nõmme sotsiaalmaja saali, et kuulata arendaja selgitusi Valdeku tänavale rajatava krematooriumi kohta.
Teisele poole Valdeku tänavat jäävate Hõberebase, Sinirebase ja Piibri tänavate elanikud pole rahul esiteks sellega, et uus krematoorium ehitatakse nende kodude lähedusse. Arendaja sõnul jääb krematooriumihoone lähimast elumajast 190 meetri ja lasteaiast 320 meetri kaugusele. Elanikud väidavad, et vahemaad olevat palju väiksemad.
Teiseks heidetakse ametnikele ette salatsevat asjaajamist. Nimelt polnud käesoleva aasta alguses avaldatud ametlikus teates sõnagagi mainitud tavandihoone ja krematooriumi rajamist. Juuresoleval pildil on Nõmme Sõnumites ja Eesti Päevalehes avaldatud teade, mis räägib projekteerimistingimuste täpsustamisest ning kinnitab, et taotlus ei sisalda ettepanekut detailplaneeringu olemuslikuks muutmiseks. See, kes sellest teatest krematooriumi ehitamise plaani suudab välja lugeda, võib julgelt kandideerida telesaatesse «Selgeltnägijate tuleproov».
Kohati läheb asi väga emotsionaalseks. «See on surm, mis sealt tuleb. Meie lapsed ei andesta meile, kui me laseme sinna selle katlamaja ehitada,» ütles üks kohalik mees. «Kui hakati loomade varjupaika rajama, siis öeldi meile, et see ei haise ja koerad ei haugu. Meie, lollikesed uskusime ja nüüd kannatame kogu aeg haisu ja kuuleme haukumist,» lausus teine Sinirebase tänava elanik.
«Nüüd siis teame, et iga kahe tunni järel aetakse meie kodude juures keegi ahju,» ohkas kolmas. Selgitus, et krematoorium töötab vaid tööpäevadel ja töö ajal, ei lohutanud kedagi.
Kõige rohkem on inimestel hing täis ikkagi selle peale, et asjast ei ole algusest peale ausalt ja avalikult räägitud. Peale tunniajalist emotsioonide tulva tunnistab Nõmme asevanem Karmo Kuri, et kommunikatsioon oleks võinud parem olla. Samas rõhutasid ametnikud, et pole sugugi kindel, et varasem asjast teadasaamine oleks midagi muutnud. Küsimusele, kas varasem teavitus oleks midagi muutnud, vastas Rikkinen: «Sellele ma küll vastata ei saa. Arvamusi kaalutakse ja arutatakse koos KKA ja TTA-ga ning kas neid arvesse võetakse sõltub põhjendustest ning argumentidest, mida esitatakse.»
Elanike emotsioonid keesid jälle üle ning ürituse ametlik osa sai läbi sellega, et üks proua teatas, et pole siin midagi arutada, tuleb kohtusse minna. Temaga nõustus valdav osa saalisviibijaid.
Arutelul oli kohal ka linnavolikogu esimees, endine Nõmme linnaosavanem Tiit Terik, kes leidis pärast õues jätkunud tunniajalist emotsionaalset arutelu koos inimestega ühe võimaluse, kuidas asjaga edasi minna. Lepiti kokku, et kaks elanike esindajat ja nende advokaat saavad linnavolikogus kokku Teriku ja linnaplaneerimise ameti esindajaga ning siis vaadatakse kogu protsess üksipulgi läbi ning otsustatakse, kas on mõtet sellega kohtusse minna või saab asju kuidagi muud moodi parandada.
«Inimeste jutust tuli välja kolm nõudmist. Esiteks ei soovi nad seda hoonet visuaalselt näha. Teiseks ei soovi nad kuulda matusekella helinat. Kolmandaks soovivad nad, et parkimine oleks lahendatud paremini, nii et tavandimaja külastajad ei pargiks Valdeku tänava ääri täis. Ma arvan, et kõiki neid asju on võimalik arutada ja võibolla õnnestub veel praegugi ilma kohtus käimata projektis muudatusi teha,» lausus Terik.
Ta lisas, et bürokraatlikult sõnastatud teade, kust polnud võimalik välja lugeda, et büroohoone asemele hakatakse krematooriumi ehitama, jääb puhtalt ametnike südametunnistusele. «Seda peaks ometi taipama, et kui on tegemist sellise paljusid inimesi puudutava ja emotsionaalselt laetud asjaga, siis tuleb hakata sellest varakult ja ausalt inimestele rääkima,» ütles Terik.
Kummaline on ka see, et ametnikud ei lase ka arendajal enda tegemata tööd ära teha. Nimelt oli arendaja pannud Valdeku tänava äärde suure sildi, mis teatas krematooriumi ehitamisest ja kus oli ka tulevase hoone pilt. Linnaametnike nõudmisel tuleb see aga tee äärest eemaldada, sest tegemist olevat reklaamiga.