Roosikese tee tippu

Ursula von der Leyen Foto: Andrus Peegel

Ühelt poolt on see lihtne muinasjutt tüdrukust, kes sündis printsessina ja kasvatatigi rolli, mis teeks temast ühel päeval vägeva valitsejanna. Sest olgem ausad: kes sobiks paremini Euroopa Liitu juhtima kui mitte Brüsselis sündinud neiu, kelle isapoolne suguvõsa – Albrechtid – on niivõrd lähedal kõrgaadlile, kui üks kodanlik perekond saab olla, ning kelle pereloos põimuvad Euroopa ja Ameerika vägevad, siiditootmisega rikastunud aadlikud ja kaubandusega raha kokku ajanud suurkodanlus ning meie maailmajao keerukas ajalugu. Jah, lapsena hüüdnime Röschen, Roosike, kandnud Ursula von der Leyen (60) on jõudnud sinna, kus on tema vääriline koht – tippu.

Perede, pensionäride, naiste ja noorsooministrina alustanud, edasi töö- ja sotsiaalasjade portfelli saanud ning viimaks Angela Merkeli kolmandas ja neljandas kabinetis kaitseministri kohal olnud Ursula von der Leyen on ainuke kõigis Merkeli juhitud valitsustes olnud minister. Loo selles versioonis on just tema Merkeli lähim kaasvõitleja. Kuid kas ka päriselt? Selle vastu kõneleb tõik, et sai CDU esimeheks ei saanud teps mitte von der Leyen, vaid söetolmusest Saarimaa kolkast pärit Annegret Kramp-Karrenbauer.