Painav film elust pärast sõda

Viktoria Mirošnitšenko filmis «Piitsavars». Foto: Kaader filmist

Sõjast jutustavaid filme on läbi filmiajaloo valminud rohkelt. Tunduvalt harvemini on kujutatud seda, mis saab inimestest pommide kukkumise lõppedes ning kahurite vaikides. Samuti on räägitud vaid käputäis sõjaga seotud lugudest läbi naiste vaatevinkli. Vene lavastaja Kantemir Balagov läheb oma filmis «Piitsavars» selles mõttes vastuvoolu korraga mõlemas aspektis.

Iia on pika kiitsaka kehaehituse tõttu Piitsavarreks hüütud naine, kes töötab medõena sõjast laastatud piiramisjärgses Leningradis, tänase nimega Peterburis. Ta kasvatab kolmeaastast Paša-nimelist poisiklutti ning kannatab atakkide käes, mille mõjul ta kaotab aeg-ajalt igasuguse kehatunnetuse ning kontakti maailmaga. Ühel päeval leiab aset traagiline sündmus, millele järgneb sõbranna Maša saabumine linna. Järk-järgult hakkab lahti rulluma naiste traumeeriv minevik rindel ning mitte vähem lihtsad moraalsed otsused sõja järel elu jätkumisel...