Indrek Lepik: eesmärk ellu jääda

Edgar Savisaar 1991. aasta augustis Rootsis, tema selja taga on Carl Bildt. Foto: Anders Holmström/SCANPIX SWEDEN

Ajal, mil eestlaste maailmavaade peaks justkui paiknema üksnes «globalist – nats» teljel, tasub endale meelde tuletada üht lihtsat tõsiasja. Mis puudutab meie vaadet laiale maailmale, siis suurt valikuvabadust meil õieti polegi.

Eesti on iseseisev õigusriik, sest tema liitlane on maailma sõjaline hegemoon Ameerika Ühendriigid ning ta kuulub vabade ja demokraatlike riikide ühendusse nimega Euroopa Liit. Nende kahe elemendita oleme geopoliitiliste tõmbetuulte käes.

Suhted saatusekaaslastega idas on tähtsad – julgeolekukaalutlustel eeskätt Poolaga –, kuid sama tähtis on sõprus Soome ja Rootsiga. Põhjanaabrid on olnud meie ajalooline majakas vabas maailmas, nüüd aga tähtsamad kaubanduspartnerid. Ühelgi valitsusel pole õigust oma maailmavaate järgi neid kaht partnerlusmõõdet eristada-eelistada, sest meil on vaja mõlemat.

Eesti välispoliitika pole olnud viimasel veerandsajandil põhjuseta peaaegu et igavalt konsensuslik. Seni on kõik valitsusvastutuse võtnud erakonnad saanud aru, milline on Eesti ainuvõimalik tee vaba ja demokraatliku riigina.

Eesti pole ei saar ega mäestikest müüritud – ta ei ole Island, ta ei ole Šveits. Ta on hajusalt asustatud väikeriik, kel on üksnes valida, millise režiimi all ta toimetab – on see idanaaber või Euro-Atlandi ühendus.

Suurem osa praegust valikut ei kahetse. Need valikud aga defineerivad meid, sest lasevad elada eesti keeles ja vabalt. Korra oleme proovinud teisiti, ei töötanud ega töötaks praegugi.

Seni on kõik valitsusvastutuse võtnud erakonnad saanud aru, milline on Eesti ainuvõimalik tee vaba ja demokraatliku riigina.

Eesti huvides on ka, et meie sõbrad omavahel läbi saaksid. Et Euroopa koostöö toimiks. Eesti peab olema see, kes tuletab meelde, et peale meid ühendava demokraatia ja vabaduse peavad olema meie ühisosad ka võimekus ning tahe neid väärtusi kaitsta.

Meie sisekonfliktide põhjused on ju ka sarnased. Linnastumise, demograafiliste muutuste ja kliimaväljakutsetega peame tegelema kõik. Seepärast tasub mõista, et ka lahendused on ühised. See tähendab ka kaasa mõtlemist migratsioonisurvega tegelemisel.

Eesti vajab rahvusvahelist koostööd, sest ilma selleta meiesuguseid väikeriike ei ole. Teada tarkus: Euroopas on väikesed riigid ja need, kes veel pole mõistnud, et on väikesed. Eestile pole seda ilmselt vaja meelde tuletada.