Estonial hukkunute lähedased vaidlevad kohtus Eesti riigiga

Parvlaev Estonia katastroofist möödub tänavu 25 aastat. 

FOTO: Ly Menov

Estonia parvlaeval hukkunud ohvrite lähedased peavad vaidlust Eesti riigiga, mille kaugem eesmärk on sundida riiki käivitama 1994. aasta 28. septembril juhtunud õnnetuse pärast uus uurimine.  

Lennart Berglund ja Lasse Johnsen esitasid mullu 19. detsembril Tallinna halduskohtule kaebuse justiitsministeeriumi mullu 19. novembri vastuse tühisuse tuvastamiseks, tühistamiseks või õigusvastasuse tuvastamiseks. Samuti soovisid nad, et kohus paneks valitsust uuendama reisiparvlaeva Estonia uurimist või alternatiivselt kohustada valitsust hindama Estonia uurimise menetluse uuendamise vajadust.

Juba 2016. aasta 19. oktoobril esitasid Lennart Berglund, Lasse Johnsen ning teised Estonia parvlaeval hukkunud ohvrite lähedased ja huku üle elanud reisijad Eesti vabariigi Stockholmi suursaatkonna vahendusel toonasele Eesti peaministrile taotluse algatada uus uurimine Estonia huku põhjuste väljaselgitamiseks.

Sellele taotlusele vastas aga justiitsministeerium mullu 19. novembril kirjaga, milles selgitas, et riigikantselei edastas kõnealuse pöördumise 2017. aasta 28. septembril vastamiseks justiitsministeeriumile. Justiitsministeeriumi vastus oli, et haldusmenetluse uuendamise otsustamine on valitsuse, mitte justiitsministeeriumi pädevuses, kuid kuna taotluses ei ole esitatud selliseid uusi olulisi asjaolusid ja väiteid, mida poleks varasemates uurimistes esile toodud või analüüsitud, siis ei pea ministeerium põhjendatuks pöörduda menetluse uuendamiseks valitsuse poole.

Kohus märkis enne teisipäevast istungit tehtud määruses, et vastustajatel tuleb eelistungil selgitada, millistel asjaoludel ja õiguslikul alusel on peaministrile edastatud taotlus jõudnud lahendamiseks riigikantseleile ning viimase poolt edastatud justiitsministeeriumile, kes on vastanud taotluse esitajatele, et nende seisukoha järgi ei ole justiitsministeerium pädev taotlust lahendama ega plaani pöörduda pädeva haldusorgani ehk valitsuse poole.

Teisipäevasel istungil oli peamine küsimus, kas pöördumine oli taotlus või märgukiri; kes pidanuks seda lahendama, kas valitsus või ministeerium ning kas see lahendati.

Kaebajad ja nende esindaja Piret Blankin leidsid, et tegemist on taotluse, mitte märgukirjaga ning seda on pädev lahendama valitsus, kuna valitsus on selle  siiani lahendamata jätnud ning seega peaks kohtuotsuse järgi valitsus selle taotlusega tegelema.

Justiitsministeeriumi ja valitsuse esindaja Alar Must leidis, et valitsuse kohustamine ei ole põhjendatud. Lisaks mainis Must, et tal ei ole teisipäevasel istungil valitsuselt volitust kaebusele vastu vaielda ega seda omaks võtta ning palus põhiarutamine edasi lükata.

Kuigi vastustajate esindaja soovis põhiarutelu edasi lükata, siis kohus arutas teisipäeval asja lõpuni ja määras otsuse teatavaks tegemise ajaks 24. oktoobri. Otsus kuulutatakse kirjalikult ja kohus edastab selle pooltele elektroonselt.

Istungil oli arutelu all ka kompromissi võimalus. Kui kompromiss saavutatakse, siis saavad pooled sellest kohtule teada anda.

Parvlaev Estonia uppus Läänemerel 28. septembril 1994 vahemikus kell 0.55–2.03. Laev oli teel Tallinnast Stockholmi, pardal 989 inimesest.

989 pardal olnust päästeti 137, hukkus 852 inimest ja vaid 95 hukkunu surnukehad leiti.

Tagasi üles