Tallinna eelarvestrateegia lubab senisest paremat tänavapuhastust

FOTO: pxhere.com

Tallinna linnavalitsus võttis täna vastu linna eelarvestrateegia aastateks 2020-2023. Enne jõustumist peab selle kinnitama linnavolikogu.

«Sisuliselt ei ole tegemist uue dokumendiga, eelarvestrateegiat me muudame ja täpsustame igal aastal. Prioriteedid on meil juba ammu paigas. Nendeks on haridusvaldkond ja sotsiaalvaldkond, aga ka heakord,» ütles linnapea Mihhail Kõlvart.

«Viimasel ajal oleme teinud mitu järeldust, sealhulgas ka möödunud talvest. Tulevikus me peame eraldama rohkem vahendeid selleks, et Tallinnas oleks tagatud heakord väga kvaliteetsel tasemel. Jutt on loomulikult tänavapuhastusest ja lumekoristusest ning teede remondist. Samuti spordiväljakutest ja mänguväljakutest,» lisas ta.

Rohkem tuleb linnapea sõnul tegeleda ka tänavate valgustuse, haljastuse ja kaunistuste, sealhulgas jõulukaunistustega, koerte jalutusväljakute ja pinkidega. «See kõik on meie jaoks prioriteet,» kinnitas Kõlvart.

Tallinna finantsdirektori Katrin Kendra sõnul on tegemist linna nelja-aastase visiooniga, kus linna strateegilises arengukavas seatud eesmärgid seotakse finantsvaatega. Eelarvestrateegiat uuendatakse igal kevadel, võttes aluseks majandusprognoosid, linna prioriteedid, seni tehtu ja tulevikuvisiooni.

«Strateegia perioodil ehk aastatel 2020-2023 on prognoosi kohaselt linna tulud jätkuvas kasvutrendis, seda peamiselt tänu linna suurima tuluallika, tulumaksu kasvule. See moodustab meie tuludest strateegia perioodil 60-70 protsenti. Kohalike maksude osatähtsus jääb vaid 1,5 protsendi tasemele. Tulu kaupade ja teenuste müügist moodustab 11 protsenti. Jätkuvalt püüame kaasata linna jaoks oluliste strateegiliste investeeringute teostusse ka välisrahastust. Ning riigieelarvelised toetused moodustavad linna tuludest ca 17 protsenti,» rääkis Kendra.

Tulumaksu tulu kasvab lähiaastatel eelkõige tänu linnaelanike arvu kasvule, aga ka tänu keskmiste palkade oodatavale kasvule.

Linna tegevuskulud kasvavad strateegia perioodil vähem kui põhitegevuse tulud. Tulude kasv on 19,3 protsenti, põhitegevuse kulud kasvavad 18,4 protsenti. Kulude poolel olulistel kohtadel haridus, teede ja tänavate korrashoid, ühistransport ja sotsiaalhoolekanne. «Nagu linnapea ütles, siis eeloleval perioodil pööratakse suuremat tähelepanu linna üldisele heakorrale, tänavapuhastusele ja talvisel perioodil ka lume väljaveole,» lausus Kendra.

Investeeringute maht jääb eelolevatel aastatel vahemikku 127-161 miljonit eurot. Jätkub haridusasutuste võrgu korrastamine, mänguväljakute ja spordiväljakute arendamine, haljastute korrastamine ja muud heakorra alased tegevused kõikides linna piirkondades.

«Investeeringute rahastamisse planeeritakse kaasata ka laenuvahendeid, laenude maksimaalmäär on 35 miljonit eurot aastas, seejuures jääb linna võlakoormus jätkuvalt mõõdukale tasemele, ehk strateegia perioodi lõpuks on võlakoormuse prognoosiks 37,2 protsenti puhastuludest. Seadusega lubatud määr on 60 protsenti,» ütles finantsdirektor.

Praegu viiakse eelarvestrateegiasse sisse viimaseid muudatusi, avalikkusele lubati dokument kättesaadavaks teha homme.

Tagasi üles