Neli inimest ootab voliniku vastust juba terve aasta

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Mari-Liis Sepper

FOTO: Sergei Trofimov / Den za Dnjom

Võrdse kohtlemise volinik on jätnud mitmetele pöördumistele tähtajaliselt vastamata. Näiteks nelja 2010. aastal voliniku poole pöördunud inimese juhtum on siiani lahenduseta.

Kui võrdse kohtlemise seaduse järgi peab volinik andma diskrimineerimisjuhtumis arvamuse kahe kuu jooksul, siis kestab asja uurimine ning arvamuse kirjutamine soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku Mari-Liis Sepperi sõnul vahel palju kauem.

«Hetkel on menetluses 16 asja, mille menetlustähtaeg 2 kuud on ületatud,» rääkis Sepper. «Neist 4 on kaebused 2010. aastast ja üks kuueteistkümnest on kaebus, mis ei puuduta konkreetse inimese diskrimineerimist, vaid eeldab lahendamiseks laiema ringi asutuste praktikate ja dokumentide analüüsi.»

Tänane Eesti Ekspress kirjutas, et võrdõiguslikkuse voliniku poole pöördus üks naisterahvas juba 14 kuud tagasi, kuid ei saanud selle aja jooksul vastust, vaid üksnes põhjendusi, miks vastus viibib.

«Sellel on mitmeid põhjusi. Diskrimineerimisjuhtumid on sageli keerulised ning tõendite kogumine võtab aega,» selgitas Sepper. «Voliniku menetlus on kirjalik – st väidetavale diskrimineerijale esitatakse kirjalikult küsimused ning dokumentide nimekiri, millega volinik soovib oma arvamuse kujundamiseks tutvuda.»

Ta lisas, et selliseid edasi-tagasi kirju küsimuste esitamise ja vastamisega võib olla mitu ning tavaliselt annab ta vastajale aega kaks nädalat kuni kuu.

«Viimane, ja sugugi mitte vähem oluline põhjus, miks tähtaegu ei järgita, on see, et voliniku kantseleis töötab volinikule lisaks vaid üks inimene. Vaja oleks inimesi aga palju rohkem,» märkis Sepper.

Sepper rääkis, et 2009. aasta jaanuaris pandi volinikule juurde palju ülesandeid. Kuni selle aastani tegeleti vaid soolise diskrimineerimise asjade uurimisega ning naiste-meeste võrdõiguslikkuse edendamisega, kuid 2009. aastast alates peab volinik uurima diskrimineerimisi ka rahvuse või etnilise päritolu, rassi või nahavärvuse, usutunnistuse või muude veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tõttu.

Volinik seletas, et lisaks diskrimineerimisjuhtumite uurimisele peaks volinik jälgima, kuidas ühiskonnas järgitakse soolise võrdõiguslikkuse seaduse ning võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmist. Samuti abistama isikuid, kes kahtlustavad ebavõrdset kohtlemist, kohtusse või töövaidluskomisjoni kaebuste esitamisel.

Voliniku ülesanne on analüüsida, kuidas mõjutavad seadused naiste ja meeste ning erinevate võrdse kohtlemise seadusega kaitstud elanike- ja vähemusgruppide positsiooni ühiskonnas. Volinikult oodatakse ka valitsuse ja kohalike omavalitsuste nõustamist võrdse kohtlemise ja võrdõiguslikkuse edendamise küsimustes.

«Ehkki 2009. aastal laienesid oluliselt voliniku pädevused seoses võrdse kohtlemise seaduse jõustumisega (soolise võrdõiguslikkuse volinikust sai soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik) ei ole riigikogus selle seaduse eelnõu arutamisel lubatud lisavahendeid tänini voliniku kantseleile eraldatud,» seletas Sepper.

«Näiteks räägiti riigikogus toona kolme nõuniku ning ühe sekretäri palkamisest,» ütles Sepper, viidates sellele, et voliniku aastaeelarve on püsinud stabiilselt 2006. aastast tänaseni 50 000 ja 60 000 euro vahel. See tähendab, et volinikule lisaks töötab kantseleis üks nõunik. Majanduskuludeks (3500 eurot) eraldatud raha olevat aga liiga väike, et osta sisse näiteks uuringute tegemise või õigusaktide analüüsi teenust.

«Seoses ülesannete hulga olulise suurenemisega olen jälginud ka seda, kuidas tegelikkuses töökoormus on suurenenud, st kas on rohkem pöördumisi kodanikelt, asutustelt, meedia väljaannetelt, rahvusvahelistelt organisatsioonidelt jne,» lausus ta. «Viimasel kolmel aastal ongi töökoormus hüppeliselt kasvanud.»

Ta tõi näiteks, et 2009. aastal kahekordistus nii pöördumiste (tõustes 161ni) kui ka kaebuste (51) arv. 2010. aastal oli pöördumiste arv 288 ning 2011. aasta 11. novembri seisuga on volinik saanud alates 1. jaanuarist 337 pöördumist, millest 108 on kaebused, mille sisuks on diskrimineerimise kahtlus.

Sepper seletas, et voliniku töö juurde kuulub ka esinemine konverentsidel, osalemine rahvusvaheliste organite töös, koostöö teiste asutuste ja ühendustega.

«Tööd on kahe inimese jaoks liiga palju. Sellest on teadlikud nii riigikogu põhiseaduskomisjon, sotsiaalministeerium, rahandusministeerium kui ka õiguskantsler,» ütles Sepper. «Nii eelmine volinik Margit Sarv kui mina oleme järjepidevalt tõstnud riigikogus ja sotsiaalministeeriumi juhtkonnas küsimuse vajadusest saada voliniku kantseleile lisaressurssi.»

Sepper rääkis, et igal aastal on tehtud voliniku tegevusest ning ka kantselei tööst ülevaade riigikogu põhiseaduskomisjonis. Igal aastal on voliniku eelarve läbirääkimiste teema sotsiaalministeeriumiga.

«Eesti riigi poolt voliniku asutuse välja arendamata jätmise küsimus on olnud arutusel mitmete rahvusvaheliste inimõigusorganisatsioonide aruannete koostamisel ning lõppjärelduste tegemisel,» lisas Sepper.

Tagasi üles