Jaaganti poliitikaradar. Terakeste puistamine (3)
/nginx/o/2018/08/14/11217917t1hcfdb.jpg)
26. september 2019, 22:20
Sündmusterohke nädala poliitiliseks tippsündmuseks tahaks pidada muidugi riigieelarvet. Ent ei saa, sest Laari panganõukogu nimekirja läbikukkumine ja Tallinna TV sulgemine olid oma erakordsuses märgilisemad. Ilma pikema jututa alustame aga ikkagi sellestsamast eelarvest.
LEPI-SELLE-VÄHESEGA-EELARVE
Valitsus sai eelarve valmis ja andis ka riigikogule üle, koalitsiooni kiidulaulu ja opositsiooni nutulaulu saatel. Dokument ise on muidugi märkimisväärselt mahukas, eriti kui arvestada, et praeguseks sealt välja tulnud muudatused valitsuse prioriteetides just kuigi mahukad ei ole. Eriti torkab silma üks oluline aspekt, mis ühendab pea kõiki tähtsaid summasid eelarves. Seda kirjeldab rahandusministri tsitaat...
«Kes ei ole tänulik pisku üle, ei oska olla tänulik palju üle.» Siin peitub võti poliitilisele taktikale, mismoodi praegune koalitsioon oma eelarve avalikkusele välja mängis. Selles taktikas edu saavutamiseks on kolm sammu:
Samm nr 1: Erinevatele sektoritele tuleb anda eelarve koostamise eel ja selle ajal väga konkreetseid signaale, et midagi head oodata ei ole, pigem on uudised halvad. Ja mitte lihtsalt halvad, vaid et ilmselt tuleb ka varem lubatust mitu sammu tagasi tulla.
Samm nr 2: Tuleb võtta kalkuleeritud risk, et sammust nr 1 tõuseb pahameel, mis inimesed tänavale toob ja ajalehed kurje arvamusartikleid täis virutab. On hea, kui natuke kriitikat tuleb, sest see teeb sammu nr 1 usutavamaks, aga ülearu ei tohiks seda olla, sest siis võib koalitsiooni maine liiga palju räsida saada. Loota tuleb, et viisakad rahasoovijad ootavad siiski ära ka lõpliku dokumendi, enne kui tänavatele tulevad.
Samm nr 3: Kirjuta valmis eelarve, milles annad tagasi peaaegu kõigis oma lubadustes ja suurelt, kuid samal ajal pakud siiski rohkem kui samm nr 1 ajal hirmujuttudes levitati. Nii püsib lootus, et inimestele tundub mõistlikuna tsitaat: «Kes ei ole tänulik pisku üle, ei oska olla tänulik palju üle.»
Kas nii see käiski? Seda teavad koalitsiooni strateegid. Kui vaadata, kuidas anti sõnumeid avaliku sektori töötajatele palgakärbetest, põllumeestele top-up-toetuste kaotamisest, pensionäridele erakorralisest pensionitõusust ilmajäämisest ning... eelarvest neile kõigile midagi ikkagi anti, vähem küll kui valimiste ajal ja järel räägiti, aga see on selge muster.
EKRE KOLLANE KAART LAARILE
Juba pikka aega pinget üleval hoidnud Eesti Panga nõukogu liikmete teema sai vahefiniši – parlament ei kinnitanud EP nõukogu juhi Mart Laari kandidaate. Läks nii, nagu eelmise nädala «Poliitikaradaris» kirjutasin: EKRE võib siin selja sirgu ajada ning nimekirja vastu hääletada. Ja seda nad ka tegid. Salajasel hääletusel sai Laari nimekiri 18 poolt- ja 74 vastuhäält.
Kuidas nii? Juba siis, kui Isamaa esindaja Aivar Kokk rahanduskomisjoni juhina ettekande järel küsimustele vastama hakkas, oli selge, et Laari nimekiri kukub läbi. Reformierakondlaste küsimused näitasid nende seisukohta selgelt, EKRE saadikud (paari erandiga) hoidusid midagi küsimast.
Miks? EKRE ei leppinudki sellega, et neil valitsusparteina ei ole oma inimest Eesti Panga nõukogus. Ja seda hoolimata Keskerakonna katsetest neid ümber veenda. Ametlik põhjendus oli muidugi see, et Laar ei konsulteerinud oma nimekirja kokku pannes fraktsioonidega ja jättis ka hiljem nende soovid arvestamata. Konsulteerimise kohustust Eesti Panga nõukogu juhil tegelikult ei ole, aga seda on peetud heaks tooniks. See häiris eriti Reformierakonda, kes tahtnuks EP nõukokku saata Andres Suti. Ka Keskerakonnas oldi mulle teadaolevalt häiritud, et partei ei saanud pakkuda oma kandidaati.
Mis edasi saab? Ühelt poolt on olukord lihtne – Laar peab esitama uued kandidaadid. Teiselt poolt on asi keeruline – kuskil pole kirjas, millal ta peab seda tegema. Seadus pole sellise olukorra tekkimisega arvestanud. See tähendab, et ametis jätkab senine nõukogu koosseis.
Kuidas see koalitsioonile mõjub? Ilmselt suuremat mõju pole. EP nõukogu liikmete kohta pole koalitsioonileppes midagi kokku lepitud ning praeguse valitsuse koostöö piir just selle leppe serva mööda jooksebki. Kõige asjus, mis sealt väljas, on kolmel asjaosalisel vabad käed.
TTV STEPSEL VÄLJA
Nii nagu on Postimees ja ka «Poliitikaradar» korduvalt viidanud, näitasid kõik märgid sellele, et TTV elupäevad uue linnapea Mihhail Kõlvartiga jäävad lühikeseks. Tallinna Televisioon telekanalina suletakse. Edgar Savisaare alustatud hiigelprojekt lõpetab.
Miks? Esmalt ametlik põhjus: Kõlvarti sõnul ei ole telekanali ülalpidamine tõhus ajal, mil televaatajaid jääb järjest vähemaks ning vaatajad on veebis ja sotsiaalmeedias. Kõik tõsi. Mitteametlik põhjus: linnapea Kõlvartil pole sellest kanalist piltlikult sooja ega külma, tema jaoks on see arutu rahakulutamise projekt. Tema valijad seda kanalit ei vaata, aga oma valijate jaoks on Kõlvartil seni TTV-le kulunud raha vaja kasutada mujal. Ta on juba öelnud, et TTV-st vabanev raha läheb haridus- ja sotsiaalvaldkonda. Sellega on kõik selge.
Mis on selle mõju? Riskid on olemas, Keskerakonna sees on mitmeid mõjukaid inimesi, kes leiavad, et ühel pealinnal võiks oma telekanal siiski olla. Ja on ka tõsi, et mitmetel pealinnadel on. Pealegi oli kanal Keskerakonna jaoks hea vahend oma valijateni jõudmiseks. Neid on aga pealinnas pärast valimisi küsitluste järgi oluliselt vähemaks jäänud. Kõlvart üritab seda trendi ümber pöörata.
Kes need keskerakondlased maha rahustab? Kes võiks Keskerakonnas sellise töö peale kõige parem olla? Kõigi teiste seast tõstaks ehk esile erakonna esimeest Jüri Ratast, kel selles vallas mõõtmatu kogemus, nii erakonnast kui valitsusest.