Ministeerium tahab lubada omavalitsustel kiiruskaameraid kasutada

Kiiruskaamera.

FOTO: Mailiis Ollino/

Siseministeerium hakkab koostama seaduseelnõu, mis annab kohalikele omavalitsustele õiguse ja vahendid võtta kasutusele kiiruskaamerad. Lisaks kavatsetakse laiendada omavalitsuste korrakaitseametnike tegutsemisvaldkonda. 

«Kiiruskaamerad aitavad tagada liiklusohutust, kuid praegu on need enamasti paigaldatud riigimaanteede äärde,“ ütles siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar.

Kommusaare sõnul soovib siseministeerium kiiruskaamerate võrku laiendada ning anda sel teemal võimaluse kaasarääkimiseks ka kohalikule kogukonnale. «Samuti soovime omavalitsustes kasutatavate kaamerate trahviraha suunata osaliselt kohalikku eelarvesse. See annab omavalitsusele võimaluse katta kiiruskaamerate soetus- ja halduskulusid ning muulgi moel liiklusohutusse rohkem panustada,» selgitas Kommusaar.

Paraku pole kiiruseületamine meie ühiskonnas sama taunitav kui joobes juhtimine. «Levinud on väär arusaam, et teatud piirides on kiiruseületamine vastuvõetav. Uuringud näitavad, et kui keskmist kiirust vähendada ainult 1 km/h, siis vähendab see õnnetuste riski 3 protsendi võrra. Kui lähtuda Eestis tehtud kiiruskaamerate mõju-uuringust, siis selle järgi vähenes pärast kiiruskaamerate kasutusele võtmist inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv lausa 13 protsenti,» ütles Kommusaar.

«Need faktid näitavad, et kiiruskaamerad on üks võimalus tõsta liiklusohutust ning kaasame selleks ka omavalitsusi,“ rõhutas ta.

Ametnik lisas, et kohalikele omavalitsustele on plaanis anda rohkem õigusi ka üldise avaliku korra tagamisel. «Näiteks tänaval lebava inimese suhtes pole omavalitsuse korrakaitseametnikul praegu võimalust kontrollida, kas tegemist on joobes isikuga või terviserikkega,» ütles ta ja lisas, et selle tuvastamiseks peab ametnik kutsuma kiirabi või politsei.

Sellise juhtumi lahendamine võtab Kommusaare sõnul ebamõistlikult palju aega ning mitme asutuse ressurssi. «Tallinnas toimetab politsei igal kuul kainenema keskmiselt 400–600 inimest. Meie silmis võiks sellistel juhtudel õiguse saada ning appi tulla kohalik omavalitsus. Näiteks Tallinna puhul võiks tulevikus seda ülesannet täita korrakaitseüksus.»

Kommusaar rõhutas, et suuremate õigustega käib kindlasti kaasas eraldi väljaõpe.

Siseministeeriumi kinnitusel on idee näol tegemist võimaluste loomisega ning tegemist pole omavalitsusele täiendava kohustusega.

Ministeerium loodab, et muudatused hakkavad kehtima 2020. aasta teises pooles.

Tagasi üles