Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Politseileitnandist sai lastekaitsetöötaja: arvasin, et mul on kõva põhi all, aga… (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Rapla valla lastekaitse peaspetsialist Sven Murula ütleb, et iga probleem on võimalik lahendada. Keeruliseks muutub asi ainult siis, kui lapse vanemad ei ole lahenduse leidmisest huvitatud.
Rapla valla lastekaitse peaspetsialist Sven Murula ütleb, et iga probleem on võimalik lahendada. Keeruliseks muutub asi ainult siis, kui lapse vanemad ei ole lahenduse leidmisest huvitatud. Foto: Eero Vabamägi

Lastekaitsjad lahendasid möödunud aastal pea 10 000 juhtumit ja aasta-aastalt nende arv kasvab.

Lastekaitsetöö ei ole kergete killast. Hea näide sellest on Rapla lastekaitse peaspetsialist Sven Murula (52), kes töötas enne lastekaitsesse minekut veerand sajandit politseis. Tema viimane töökoht oli Põhja prefektuuri kriminaalbüroo.

Enne uues ametis alustamist oli ta veendunud, et töö saab olema suhteliselt stressivaba. «Põhi on mul ju tugev all, aga pikapeale hakkas see ikka emotsionaalselt tunda andma. Mõnest lapsest on lihtsalt äärmiselt kahju,» sõnab Murula.

Reede hilisõhtu. Heliseb telefon, selle otsas laps, kes palub: «Ärge mitte mingil juhul mu vanematele öelge, et helistasin.» Ta kaebab, et vanemad kiusavad. Kuidas, ei saa Murula öelda.

Tagasi üles