Kuni möödunud aastani jäi Nobeli kirjanduspreemia viimati välja andmata 1943, loomulikult sõja tõttu. Mulluste sündmuste keskmes oli akadeemia liige Katarina Frostenson ning veel rohkem tema abikaasa, Rootsis tuntud prantsuse päritolu fotograaf ja kultuuritegelane Jeane-Claude Arnault. #metoo liikumise tuules hakkas Rootsis päevavalgele tulema hulk lugusid Arnault’ naiste vastu toime pandud rünnakutest ning pärast protsesse mitmes kohtuastmes mõisteti ta kahe vägistamisjuhtumi eest umbes kaheks aastaks vangi.
Frostenson, kes on Rootsis tuntud luuletaja, ei olnud valmis akadeemiast tagasi astuma, sest ei näinud endal süüd ega seost abikaasa tegudega. Protestiks sellise kommentaari vastu astus kolm akadeemia liiget tagasi, taanduma sunniti ka nõrgaks juhiks peetud alaline sekretär Sara Danius. Lõpuks loobus kohast ka Frostenson, kellele määrati kompensatsiooniks eluaegne pension ja tasuta elamispind.
Selle tagajärjel oli akadeemias varasemast Salman Rushdiega seotud skandaalist kahele tühjale toolile lisandunud veel viis tühja kohta ning järel kõigest 11 akadeemikut. Vajalik kvoorum otsustamiseks on küll kaheksa, kuid kõigi skandaalide järel peeti paremaks aasta pausi pidada. Sel sügisel saab pärast seitsme uue liikme määramist Rootsi Akadeemia uuesti täiemõõtmeliseks (18 liiget), tänavu suvel valiti akadeemia alaliseks sekretäriks islandi saagadele pühendunud kirjandusteadlane Mats Malm.
/nginx/o/2019/10/02/12617218t1h8e78.jpg)