Arvutimängumess Tokyo Game Show on vaatemäng, mis laseb proovida tehnoloogiamaailma kõige uuemaid leiutisi, aga sunnib ka rinda pistma kahe ja poole laulupeotäie rahvamassi ning meelinüristava visuaalide ja müra üleküllusega.
REPORTAAŽ. Mängurite neoonlinn tõi kohale sajad tuhanded (1)
Rongiuksed avanevad septembrikuu palavusse ja ma valgun koos ülejäänud rahvamassiga perroonile nagu anumast välja voolav vesi. Rong oli seest meeldivalt jahutatud, kuid see oli topitud täis mahtuvuse piirini. Võimalikult palju inimesi korraga rongi mahutada on jaapanlaste erioskus ja Tallinna ühistranspordiga harjunud eestlane ei suuda võibolla ettegi kujutada, kui täis on võimalik üks rong panna, kui inimestega «Tetrist» mängida. Minu õhkõrn lootus pääseda massidest natukenegi eemale sureb sealsamas perroonil, kus ootavad ees eelmiselt rongilt tulnud sajad inimesed, kes pole veel rongijaamast välja pääsenud, sest piletiväravate juurde on tekkinud pudelikael. Isegi ülerahvastatud Tokyos ei juhtu iga päev, et rongijaamast välja saamiseks tuleb oodata hoone tühjenemist. September on Jaapanis palav kuu ja higiste inimeste vahel tunglemine lämbes õhus ei ole just kõige meeldivamate killast kogemus.
Mul ei ole vaja otsida teeviitu, et jõuda Jaapani ühe suurima messikeskuseni, milleks on Tokyo külje all Chiba prefektuuris paiknev Makuhari Messe. Ma ei pea tegema muud kui minema kaasa katkematu inimjõega, mis voolab ühesuunaliselt läbi linna. Jaamast välja astudes saan enda jahutamiseks ühe tuntud Jaapani mängu reklaamiga lehviku, mida jagatakse kõigile möödakäijatele. Ei möödu kaua, kui saan ka energiajoogi, mida jagab mööduvale rahvale tasuta tuntud energiajookide tootja. Niimoodi läbi linna messikeskuse poole liikudes koguneb minu kätte üha enam mängutootjate, karastusjookide tootjate, suurte tehnoloogiafirmade, internetioperaatorite, mobiilioperaatorite ja paljude muude ettevõtete reklaamnänni.