Pastelsetes toonides idealiseeritud illustratsioon

Filmi «Tõnis Mägi. Vaikus valguses» kõige väärtuslikum osa on muusika, eriti see, mida on näha proovides. Foto: Kaader filmist

Priit Pääsukese dokumentaalfilm Tõnis Mäest algab nõiduslike kaadritega: muusik jalutab läbi hüljatud mõisa, mis täidetud vanade klaveritega. Mees räägib nendega, patsutab neid, nagu oleksid klaverid suured tummad loomad. Kuskilt kerkib ajusse mälupilt lehmadest uduviirgude vahel päikesetõusu ajal karjamaal. Niisugust kaadrit filmis ei ole, see on kriitiku fantaasia.

«Vaikus valguses» pole mitte niivõrd dokumentaal- kui portreefilm ning see portree on pastelsetes toonides suhkurdatud ideaalkujutis. Ehkki sünopsis väidab, et lisaks loomingule toetub film ka Mäe eluloole, seda viimast eriti ei puudutata. Ometi oleks huvitav ja õpetlik vaadelda, kuidas muutub inimese maailmavaade.