Joosep Värk: ohvrirollide ajastu poliitikas

Indrek Tarand ja Martin Helme. Foto: Tairo Lutter

Hetkeline solvumine emotsiooni ajel on inimlik, pikaajaline solvumine valik. Valik, mis solvujale kõige kahjulikum, kirjutab Amsterdami Ülikooli magistrant Joosep Värk.

Tõenäoliselt tunnevad kõik vahel, et neile tehakse ära. Paratamatult kuulub see inimeseks olemise juurde, olenemata sellest, kas tegelikult kannatati ebaõigluse all või mitte. See võimaldab meil samastuda nendega, kellele tõesti ebaõiglus osaks on saanud. Tänapäeva poliitikas on selle tunde esilekutsumisest saanud võti, millega valijaid mobiliseerida, kuid ka oma käed vastutusest puhtaks pesta.

Kes vähegi jalgpalli tippturniire vaadanud, see teab, et tihtilugu kuulub parimate mängijate arsenali psühholoogilise mõjutusvahendina näitlemine. Näideldakse olukorras, kus kohtunik võib vastasmängija tegevust hinnata veavääriliseks. Kavalamad mängijad on mõistnud, et näitlemine suurendab karistuslöögi saamise tõenäosust.

Kohati viib see kõigile väga piinlike olukordadeni, kus pisima puute peale visatakse pikali ja rullitakse ennast mööda väljakut nii pikalt, kui võimalik. Jalgpallis on kohtunikud seda mõistnud ning liiga hoogne näitlemine võib ise karistatud saada. Mõõdukas näitlemine jääb aga alati jalgpalli osaks, sest kuna need olukorras on alati suhtelised, pole sellest täielikult vabaneda võimalik.