Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Uus rekord: sügise varajasim esimene lumi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Esimene lumi. FOTO: Urmas Luik/Parnu Postimees
Esimene lumi. FOTO: Urmas Luik/Parnu Postimees Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Selle sügise esimene lumi on sadanud ja nüüdseks on mõneks ajaks lume osas rahu majas. Esimene lumi tekitas ühtlasi rekordi, aga esmalt pilk ajalukku.

Palju aastaid oli kindlate andmete järgi esimene lumi sadanud 26.09.1986 Põhja-Eestis ja 27.09.1986 Lõuna-Eestis, kui Kääpal sadas maha 10 cm lumekiht. Tookord jäi õhutemperatuuri miinimum ka 27. septembril miinuspoolele, langedes –7 °C-ni. Seevastu 1966. a oli esimene lumi 27. septembril Põhja-Eestis ja 28. septembril Lõuna-Eestis.

Esimene lumi on olnud üpris ekstreemne: 30.09.1978 oli Kagu-Eestis lumetorm. 1. oktoobril oli lumikate Võrus 22 cm ja Haanjas 30 cm paksune ja selle sulamine kestis 3–5 päeva. Raske lumekoorma all hävisid koristamata viljapõllud, murdusid saaki täis õunapuuoksad ja purunesid sideliinid, liiklus oli häiritud („Eesti ilma riskid”, lk 94).

2013. a revideeriti seda rekordit, sest siis sadas esimene lumi napilt varem, nimelt 25. septembril. Üldse tagantjärele meenutades oli 2013. a juhtum põnev, sest kui 25. septembril ehk astronoomilise sügise kolmandal päeval hakkas tavalise vihma asemel midagi tahkemat ja valgemat sadama, tekkis selline elav arutelu sademete üle, mida pole tükk aega olnud, tõenäoliselt ei enne ega pärast seda juhtumit. Asi oli selles, mida pidada ikkagi lumeks, sest tahkeid ja mingil määral lumelaadseid sademeliike on päris palju ja neil pole sugugi alati lihtne vahet teha. Olen seda teemat puudutanud paaris varasemas Maa Elu ilmajutus (lume sugulased).

Meenutuseks, et 25.09.2013 sadas kirjelduste järgi peenrahet (rahe, mille terade läbimõõt jääb alla 0,5 cm), lumekruupe (läbipaistmatud lumekuulid diameetriga 2–5 mm, kerged katki suruda), jää­kruupe (jääterakesi kuni 3 mm läbimõõduga, sarnanevad peenrahega) ja märga lund. Kella 11 paiku õhtul registreeriti Väike-Maarja ilmajaamas pooleteise tunni jooksul juba hooglund. See küll maha ei jäänud, vaid võis paiguti moodustada üksnes lumekirme. Seega püstitati tollal uus varajase lumesaju rekord, sest senine pärines 26.09.1986, kui Pärnumaal Koodul tuli maha kaks sentimeetrit lund (Kallis, 2013, avaldatud Maaleht, 3.10.2013).

Nüüd aga juhtus kurioosum: juba jälle registreeriti varasim esimene lumi: 24. septembril sadas Jõhvis vähest lund ja lepiti kokku, et uus lume varajasuse rekord. Kas sensor registreeris lumekruupe või ehtsaid lumehelbeid, pole siiski teada. Kuid oktoober (paprikakuu, porikuu, viinakuu) on vähemalt mõnele poole toonud tõelise esimese lume mistahes kriteeriumide järgi.

24.09 esimese lume erilisus nõuab selgitust sünoptilise olukorra kohta. Virumaale ulatus 24.09 kirdest arktiline õhumass ehk –5kraadine isoterm. Samas oli Eesti kohal kõrgrõhkkonnavöönd. Ilmselt tulid sademed Soome lahe mõjul (nõrk mereefekt).

Külmad on läbi ja soojus tagasi: esialgu on oodata kuni 12 °C, kuid nädala pärast pole välistatud, et veelgi rohkem. Ühtlasi toovad madalrõhkkonnad vihma. Seega talverehvidega pole tarvis veel kiirustada.

Märksõnad

Tagasi üles