Riik täiendab kantserogeensete ainete loetelu uute ainetega

Tartu õhus on tuvastatud kantserogeense ühendi bensopüreeni sisaldus, mis ületab kehtestatud sihtväärtust. Bensopüreeni peamiseks allikaks Tartu õhus on ahiküte. Foto: Marko Saarm

Neljapäeval valitsuse ette jõudva määrusega täiendab riik töökeskonnas esinevate kantserogeensete ainete loetelu uute ainetega.

Eelnõu eesmärk on ennetada vähki haigestumist töökeskkonnast tulenevate keemiliste ainete tõttu. Kantserogeenid on ained ja valmistised, mis sisse hingamisel, alla neelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada pahaloomuliste kasvajate teket või suurendada nende esinemissagedust. Mutageenid aga on ained ja valmistised, mis sisse hingamisel, alla neelamisel või läbi naha imendumisel võivad esile kutsuda pärilikke geneetilisi defekte või suurendada nende esinemissagedust.

Eelnõu kohaselt täiendatakse töökeskkonna kantserogeensete ainete loetelu uute ainete ja nende piirnormidega, samuti märgetega kokkupuute ohtlikkuse kohta. Muudatused kaasnevad 18 keemilise ainega. Eelnõus käsitletud kantserogeensete ainetega võib kokku puutuda peamiselt tööstussektoris, lisaks ehitussektoris ja transpordisektoris.

Eelnõuga nähakse ette uus piirnorm mitmele keemilisele ainele, mida Eesti õigusega ei ole seni reguleeritud. Näiteks lisanduvad uute ainetena loetellu bromoetüleen, kroom(VI)ühendid ja diiselmootorite heitgaasid.

Lisaks muutuvad teatud keemiliste ainete piirnormid rangemaks. Näiteks tuleb rangem piirnorm etüleenoksiidile ja hüdrasiinile.

Mitmele ainele lisatakse märge, mis näitab, et tegemist on naha kaudu kergesti imenduva ainega. Samuti saab naha kaudu imendumise märke o-toluidiin, mida kasutatakse peamiselt keemiatööstuses.

Mitmele ainele lisatakse märge, mis näitab, et tegemist on kantserogeense ainega. Näiteks lisatakse märge akrüülamiidile. Samuti lisandub kantserogeensuse märge sissehingatava kristallilise ränidioksiidi ainegruppi kuuluvatele ainetele, milleks on kristobaliit, kvarts ja tridümiit. Neid aineid esineb looduslikult erinevates kivimites, näiteks liivakivis ja neid kasutatakse näiteks ehituses täitematerjalina, keraamikatööstuses keraamiliste glasuuride koostisosana ja mujal.