Mart Raudsaar: häälekas alistumine

Tartu ülikooli peahoone. Foto: Sille Annuk

Mis on meie tahtega juhtunud vahepeal, et inglise keel on muutunud ülikoolides paralleel- või koguni domineerivaks keeleks, kirjutab kolumnist Mart Raudsaar.

Et mitte rikkuda inimeste peotuju, siis kirjutan enne sättima hakkamist. Detsembri algul tähistab meie rahvusülikool sajandat sünnipäeva. Muidugi teame, et järjepidevuse mõttes on ülikool vanem ning selle algus läheb tagasi Rootsi aega või Aleksander I aega, kuidas kellelegi paremini sobib. Ka oli enne 1. detsembrit 1919 Tartus üliõpilasena juba nähtud esimest eestlast ja esimest naist. Ent sellel kuupäeval saime maailmakaardile rahvana, kellel on omakeelne kõrgharidus.

Ma ei peatu pikemalt raskustel, mille kiuste eestikeelne kõrgharidus sündis. Meil nappis õppejõude ja meil ei olnud piisavat erialaterminoloogiat. Siiski tehti asi ära, sest tahe oli suur, nagu oli suur ka tahe kaitsta meie riiki Vabadussõjas, mis ikka veel käis.