Nädala mõte: mis muutub meie elus (1)
17. oktoober 2019, 01:00
Eestlased uhkustavad, et elame maailma kõige ateistlikumas riigis. Samas tõmbab meid vastupandamatu jõuga kõik müstiline, eriti ennustamisega seotu. Tahame juba täna teada, mida tulevik toob. Üks omamoodi tulevikku vaatamine on ka kõrvalolev lugu.
Riigikantselei tellimusel analüüsis Stocholmi Instituudi Tallinna keskus võimalusi, kuidas Eesti saaks kliimaneutraalseks ehk paiskaks õhku niipalju kasvuhoonegaase, kui ise samal ajal ära siduda suudab.
Uuring järeldas, et kliimaneutraalseni jõudmine aastaks 2050 oleks täiesti võimalik, aga selleks peavad kõik: nii era-, avalik kui ka mittetulundussektor oma panuse andma. Rahasse ümberarvestatuna tuleks välja käia 17,3 miljardit eurot, millest lõviosa jääb ettevõtjate kanda.
Oluline on siinjuures, et mida kaugemale tegutsemine lükata, seda kallimaks eesmärgi saavutamine kujuneb. Maaeluministeeriumi spetsialist kinnitab meie tänases lehes, et nende ametnikud juba töötavad eesmärgi nimel ja veel selle aasta sees hakatakse huvigruppidega eesootavaid muudatusi arutama. Eks siis aeg näitab, kuidas põllumehed ja toidutootjad uuendusi ellu viima sunnitakse. Või meelitatakse.
Laias laastus võib öelda, et kliimaneutraalsuse poole liikumine eeldab investeerimist energiatõhususse ja taastuvenergiasse. Ehk siis kõik hooned alates eramutest-kortermajadest kuni koolide ja riigiasutusteni peavad hakkama kütte- ja muid kulusid kokku hoidma. Elektri- ja soojatootmine tuleb olulises mahus üle viia taastuvatele energiaallikatele. Pead kuklasse ajades peaksime aasta-aastalt oma kodude katustel nägema vähem suitsevaid korstnaid ja rohkem päikesepaneele.
Tõenäoliselt sunnib elu meid üle vaatama pere-eelarve ning otsima kohti energia- ja kommunaalkuludelt säästmiseks. Nagu ütles uuringu üks autor Siim Meeliste: „Tarbida vähem ja mõistlikumalt asju ja energiat, see on kõige kliimasäästlikum käitumine, mis jätab ka rohkem raha rahakotti.”
Et elustiilimuudatustega saab kliimamuutusi pidurdada, kinnitasid BBCi vahendusel ka Suurbritannia ülikooli Imperial College London teadlased. Tõsi, need muutused peavad olema massilised, väikestest sammudest enam ei piisa.
Nii näiteks soovitavad teadlased süüa vähem piima ja liha, sest nende tootmine tekitab rohkelt kasvuhoonegaase. Auto asemel tuleks sõita võimalikult palju rattaga. Kõik see peab toimuma massiliselt, panustama peavad kõik.