Mart Helme: põhikooli lõpueksamid ei kao (14)

Ege Tamm
, reporter
Copy
Siseminister Mart Helme kasutas välja kuulutatud aega aru andmiseks oma valijatele, huvilistele ja parteikaaslastele sellest, mida tal on õnnestunud siseministrina ära teha.
Siseminister Mart Helme kasutas välja kuulutatud aega aru andmiseks oma valijatele, huvilistele ja parteikaaslastele sellest, mida tal on õnnestunud siseministrina ära teha. Foto: Mailiis Ollino

Siseminister Mart Helme (EKRE) ütles, et haridusministeeriumi plaan kaotada põhikooli lõpueksamid ei lähe läbi. Helme sõnul on koalitsiooninõukogus selline otsus põhimõtteliselt juba vastu võetud.     

Mart Helme, te ütlesite nädalavahetusel Pärnumaal, et tänu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna pingutustele kultuuri- ja hariduskomisjonis blokeeritakse põhikoolieksamite kaotamine. Tsiteerin: «Mailis Reps hambaid kiristades nõustus taanduma». Kas see vastab tõele ja kuidas te selleni jõudiste? 

Ega siin vastuseis sellele on üleüldine ja tegelikult vastuseis oli ka riigikogu komisjonis. Seda debatti sel teemal on seal peetud pikalt. Vahepeal tundus, et see ei olegi nii halb idee asendada need eksamid testidega, aga põhjalikumal süvenemisel, mida mina ei ole isiklikult teinud, ja fraktsiooni kohtumistel erialaliitude esindajatega selgus, et põhimõtteliselt Keskerakond on isolatsioonis selle küsimusega. Me ei tahaks minna võitlusesse iga hinna eest kaotama ära eksameid, kui see on nii ebapopulaarne ja kui me ka ise pole veendunud, et see asi on mõistlik. Seepärast me väga teravalt tõstsime need küsimused. Mailis Reps käis meil ka fraktsioonis. Fraktsiooni liikmeid ta veenda ei suutnud. Inimesed pärast seda ütlesid, et see jutt on küll väga ilus, aga me ei usu seda. Koalitsioonisolidaarsus on küll oluine ja vajalik asi, et asju edasi viia, aga mõningatel puhkudel juhtub ikkagi niimoodi, et iga uitmõtet toetada ei saa. Ma juhiks tähelepanu ka sellele, et kogu see teema ju kiideti valitsuses heaks suvel. Ma ei ole sada protsenti kindel, et me ka tookord väga täpselt aru saime, mida see puudutab. Ma ei ole ka kindel, et me sellel valitsuse istungil olime, sest see oli puhkuste periood. Tuleb järgi kontrollida muidugi, võib-olla ma eksin, võib-olla me olime. Sel juhul me tegime praaki.

Siiski te ütlesite, et Mailis Reps juba nõustus taanduma. Kas ta siis nõustus?

Põhimõtteliselt on jah seisukoht selline, et see eelnõu kaheks lahutada ja eksamite osa sealt välja võtta, eraldi edasi menetleda ja vaadata, kuidas siis sellega saab. Ülejäänud osa sellest eelnõust võiks oma elu edasi elada.

Miks ei ole sellest plaanist aga kultuurikomisjoni liikmed, haridusministeerium ja avalikkus teada saanud?

Ajakirjanduses on vahetevahel selline mulje, et kõik käib nagu välk ja pauk. Ei käi nagu välk ja pauk. Eelnevad ikkagi koalitsoonipartnerite vahelised konsultatsioonid ja kõiksugu muud protseduurilised asjad. Kui eelmine eelnõu ministeeriumites oli kooskõlastusringil ära käinud, kooskõlastusring võtab oma aja. Siis nüüd need asjad peavad uuesti kooskõlastusringidele minema ja hakkavad oma elu elama. Kõik võtab aega. Täna oli Päevalehes täiesti arusaamatu kirjeldus, kuidas me pole mitte midagi teinud ega saavutanud. Kuulge, lõpetage ära, protseduurid on suhteliselt aeglased. Nii palju asju on käima pandud. Ootame veel kuus kuud ja vaatame siis, kas on midagi saavutatud või ei.

Aga see otsus, et põhikooli lõpueksamid jäävad alles, on vastu võetud?

Põhimõttelisel tasemel koalitsiooninõukogus on jah seda teemat arutatud ja leitud, et see oleks mõistlik.

Mis eelnõust on juttu?

Praegu on põhikooli lõpetamiseks tarvis sooritada kolm eksamit: eesti keel, matemaatika ja valikeksam. Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kodakondsusseaduse muutmise eelnõu järgi ei oleks eksamite tulemused enam põhikooli lõpetamise tingimus. Näiteks toimuks eesti keele ja eesti keele teise keelena eksam, ent tulemus ei mõjuta, kas õpilane saab põhikooli lõpetada või mitte. Matemaatikas oleks teadmiste kontrolliks samadel tingimustel tasemetöö.

Eelnõu näeb ka ette, et kõik õpilased peavad põhikooli lõpus tegema riikliku ühiskonnaõpetuse testi. Siinjuures tuleb mängu küsimus, miks muudetakse n-ö kooliseaduse kõrval ka kodakondsusseadust. Nimelt õpilasel, kellel ei ole Eesti kodakondsust, loetakse keele-eksami ja ühiskonnaõpetuse testi eduka sooritamise puhul Eesti kodakondsuse taotlemiseks vajalikud nõuded täidetuks.

Kommentaarid (14)
Copy
Tagasi üles