Volikogu võttis vastu Tallinna eelarvestrateegia
17. oktoober 2019, 20:02
/nginx/o/2019/09/30/12611453t1hf6c2.jpg)
Linnavolikogu võttis neljapäeval vastu linna eelarvestrateegia järgmiseks neljaks aastaks, kõik opositsiooni ettepanekud hääletati maha.
Tänasel linnavolikogu istungil kinnitati Tallinna eelarvestrateegia aastateks 2020–2023. Strateegiat uuendatakse igal aastal, täpsustades kolme eelseisva aasta prognoose ja täiendades neljanda aasta prognoosidega.
Linnavolikogu esimees Tiit Terik selgitas, et eelarvestrateegia on dokument, mis on aluseks linna eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel või investeeringute kavandamisel. «Ühelt poolt annab dokument väga konkreetsed suunised, millised on tähtsamad valdkonnad ja olulisemad arengusuunad, kuid üksikutele tegevustele või kõikidele suurematele investeeringutele selles ei keskenduta. Detailsem vaade iga konkreetse aasta kohta kujuneb iga-aastase eelarve koostamise ja selle arutelu käigus,» sõnas Terik.
Linna investeeringute maht jääb eelarvestrateegia kohaselt aastatel 2020–2023 vahemikku 127–161 miljonit eurot aastas. Jätkub haridusasutuste võrgu korrastamine ja selle raames linna lasteaedade, koolihoonete ja huviharidusasutuste renoveerimine. Rajatakse ja uuendatakse laste mängu- ning spordiväljakuid, peremänguväljakuid kohandatakse ka erivajadustega lastele. Jätkuvad linna asutuste rekonstrueerimised ja avalike teenuste arendamiseks vajalikud investeeringud.
«Kui siiski tuua mõned konkreetsed näited lähiaastate investeeringutest, siis haridusvaldkonnast on strateegias Nõmme gümnaasiumi spordihoone ehitamine ning mitme kooli tervikrenoveerimine Mustamäel, Haaberstis, Kristiines ja Lasnamäel. Transpordivaldkonnas on kavas uute trammide soetamine ja taristu uuendamine. Keskkonnavaldkonnas arendatakse linna rohevõrgustikku ja korrastatakse parke ning haljasalasid,» ütles volikogu esimees.
Linnavolikogu rahanduskomisjoni liikme Anto Liivati sõnul on Tallinn nautinud häid aegu ning viie aastaga on linna eelarve kasvanud umbes 300 miljoni euro võrra. «Võrdlemisi konservatiivse eelarvestrateegia projekti kohaselt peaksid linna tulud olema nelja aasta pärast 135 miljoni euro võrra suuremad kui käesoleval aastal. Keskerakonna juhitav vabariigi valitsus räägib palju riigieelarve revisjoni vajalikkusest. Samasugust revisjoni vajab ka pealinna eelarve, sest pidevalt suurenevad tulud on võimaldanud linnavalitsusel vaadata paljude aastate jooksul mööda vajadusest mõelda, kuidas pakkuda väiksemate kuludega paremaid avalikke teenuseid. Tallinna Televisiooni osaline sulgemine on küll kiiduvääne ja märgilise tähendusega, kuid selle arvelt mõne miljoni euro kokkuhoidmine ei avalda linnaeelarvele paraku kuigivõrd olulist mõju. Linnaeelarve revisjoni oleks igati mõistlik teostada koos käimasoleva Tallinna arengukava 2021 koostamisega,» arvas Liivat.
Volikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Kristen Michal leidis, et eestikeelsele ja kohatasuta haridusele üleminek peaks kindlasti sisalduma ka Tallinna järgmise nelja aasta eelarvestrateegias. Samuti soovis Reformierakond valveperearstiteenuse kättesaadavuse tagamist õhtuti ja nädalavahetustel.
«Kolmandaks leiab Reformierakond, et Tallinna järgmise nelja aasta eelarves peab sisalduma põhimõte, et linn ei kuluta edaspidi sentigi maksumaksja raha Eesti Vabariigi suhtes ebasõbralikest telekanalitest propaganda tellimisele või nende programmi toetuseks. "Tallinna linnavalitsus kulutab sel aastal üle poole miljoni euro Kremli sõnumeid võimendavalt PBK-lt saadete ostmisele. Järgmisel aastal see summa suureneb, kuid see on väär. Eesti kulutab igal aastal NATO ja ELi liikmena suuri summasid võitlemaks Kremli infooperatsioonide ja mõjutustegevusega. Tallinna linnast samas rahaliselt nende kanalite toetamine on seetõttu olemuselt absurdne ja vale suund, mis tuleb lõpetada,» ütles Michal.
Ta esitas fraktsiooni nimel eelarvestrateegiasse kuus muudatusettepanekut. Paraku hääletas võimuerakond neist viis, samuti ülejäänud seitse muudatusettepanekut maha.
Ainus opositsiooni ettepanek, mis linnavalitsuse silmis armu leidis ning eelarvestrateegiasse sisse kirjutati, oli Reformierakonna fraktsiooni ettepanek alustada eakate teenusmaja rajamise ettevalmistamist.
«Tallinnas elab umbes 100 000 inimest, kel vanust 60 ja rohkem eluaastat. Ühiskond vananeb ja seega peab ka pealinn mõtlema enam eakatele, pakkudes suuremat valikut teenuseid. Teenus, mis arenenud riikides tavaline, kuid siinkandis veel uus, on teenusmaja kontseptsioon. Niinimetatud toetatud elamise lahendus annab pensionärile võimaluse näiteks oma korter rendile anda ja elada ise majas, kus on õeteenus, võimalus süüa tellida või ise teha ja palju muud. Ettepaneku teenusmaja rajamiseks koos toetusrühma loomisega tegime Liis Klaari eestvedamisel juba 2017. aastal ning on hea meel, et eelarvestrateegias see vajalik plaan toetuse sai,» ütles Michal.
Teenusmaja idee eestvedaja Liis Klaari sõnul on kindlasti positiivne, et pingutused on vilja kandnud ning Tallinna linnajuhid toetavad teenusmaja rajamise algatust. «Paljud eakad ootavad esimese teenusmaja kerkimist, sest see oleks just vahepealne variant neile, kel kodus elamine muutub raskemaks, kuid samas hooldekodusse või laste juurde elama minna ei soovi. Teenusmaja annab võimaluse väärikaks vanemiseks, see võimaldab endaga toimetulevatel eakatel elada küll iseseisvalt, kuid kogukondlikult on lahendatud erinevad sotsiaalteenused,» selgitas Klaar.
Vastavalt eelarvestrateegiale jääb linna põhitegevuse kulude kasv alla põhitegevuse tulude kasvu. Strateegiaperioodil kasvavad linna põhitegevuse tulud 19,3 protsenti ning põhitegevuse kulud 18,4 protsenti.