Õppekavade võrdlus: 10 põhjust, miks uus lasteaia riiklik õppekava eksperte ärritab

Tallinna Tammetõru lasteaed.

FOTO: Eero Vabamaegi/Postimees

Postimees võrdles uut haridusministeeriumi koostatud lasteaia riiklikku õppekava alushariduse ekspertide loodud varasema õppekava täiendatud dokumendiga. Valisime kümme valdkonda, mis alushariduse eksperte on uue õppekava osas ärritanud.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Haridusministeerium on kokku pannud lasteaia riikliku õppekava tööversiooni, mis on ärritanud alushariduse eksperte oma tagurliku ja nõuka-ajast pärineva metoodikaga. 

Tüliõun peitub selles, et möödunud aasta detsembris ministeerium tellis praegu kehtiva õppekava täiendamise alushariduse ekspertidelt ja lasteaia erialaliitude esindajatelt, kuid seni teadmata põhjustel otsustati seda siis mitte kasutada. Alushariduse ekspertidele teadmata pandi kokku järgmine töörühm, kus lasteaias töötavaid inimesi polegi ja tehti järgmine projekt. 

Senisest alushariduse metoodikast erineb see aga tugevalt. Praeguseni au sees peetud lapse kaasamise ning tema iseseisva mõtlemise arendamise asemel pööratakse uue õppekava tööversioonis tähelepanu hoopis kuulekusele, kõlbelisele kasvatusele ja mängule rangete reeglite järgi.

Tekstid on oma lähenemiselt erinevad, alushariduse ekspertide loodud muudatusettepanekutega versioon sõnastab eesmärgid ja jätab õpetajale vabaduse valida vahendid, kuid ministeeriumi töörühma loodud õppekava dikteerib tegevused ette. 

Selguse huvides nimetame võrdluses alushariduse ekspertide ehk I töörühma poolt loodud õppekava «täiendatud õppekavaks». Ministeeriumi poolt hiljem loodud ehk II töörühma loodud õppekava nimetame «uueks õppekavaks». 

Kümme valdkonda, milles tekste võrdlesime, põhinevad alushariduse ekspertide meedias välja öeldud kriitikal ja Facebooki grupis «Võtta tagasi Lasteaia riikliku õppekava tööversioon» korduvalt välja toodud murekohtadel.

1. Piiratud sihtgrupp

Uues õppekavas on välja jäetud 0-3 aastased lapsed. Samuti on see koostatud vaid lasteaedade jaoks, jättes välja muud alusharidust pakkuvad lasteasutused nagu näiteks lastehoiud.

Täiendatud õppekava ealisi piiranguid ei sea, samuti on see suunatud kõigile alusharidust pakkuvatele asutustele.

 

2. Seos praeguse põhikooli seaduse ja riikliku õppekavaga

Uues õppekavas on kirjas, et seosed praeguse põhikooli seadusega täpsustavad juristid.

Täiendatud õppekava loodigi eesmärgiga põhikooli ja alushariduse õppekavad sidusamaks muuta. Nimelt põhineb täiendatud õppekava sellele loodud eelneva töörühma uurimusel, kus võrreldi põhikooli ja alushariduse õppekavasid, eesmärgiga teha ettepanekuid, kuidas neid sidusamaks ja lapse üleminekut lasteaiast kooli sujuvamaks muuta. Sidususe uuringust tulnud ettepanekud olid täiendatud õppekava loojate lähteülesandeks.

 

3. Alushariduse ekspertide kaasatus

Uus õppekava tehti valmis, kuid erialaliitude ja alushariduse ekspertide tagasisidet ja arvamust küsitakse alles nüüd juba valminud dokumendile.

Täiendatud õppekava loojateks olid erinevad alushariduse erialaliidud ja eksperdid ehk puuduks vajadus sellele nüüd alushariduse ekspertide tagasisidet ja arvamust küsida. Nemad ise koostasidki selle dokumendi ministeeriumi tellimusel.

 

4. Eesmärk nihkunud lapse mitmekülgselt arengult koolivalmidusele

Uues õppekavas rõhutatakse läbivalt, aga ka alusväärtusena, et lasteaia eesmärgiks on tagada koolivalmidus, mis hõlmab muu hulgas kohanemist koolieluga ehk suutlikkust «järgida kooli kodukorda». Lapse arengut hinnatakse vaid koolivalmiduse eesmärgil.

Täiendatud õppekavas on õppetegevuse eesmärgiks lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. Kuna õppekavas ongi sätestatud, mida üks «koolieelne lasteasutus» peab õppe- ja kasvatustegevusena lapsele tagama, on koolivalmidus täiendatud õppekavas nimetatud tegevuste tagajärg, mitte eraldiseisev eesmärk.

 
Tagasi üles