Piret Paukštys: õigusabipalvete hulk on mitu korda suurenenud

Õigusabipalvete kaart.

FOTO: Riigiprokuratuur

Eesti on tänavu saanud välismaalt 17. oktoobri seisuga 519 õigusabipalvet ja Euroopa uurimismäärust ning esitanud ise erinevatesse välisriikidesse 281 õigusabipalvet ja Euroopa uurimismäärust.

Riigiprokurör Piret Paukštys ütles BNSile, et  kui veel aastaid tagasi tähendas rahvusvaheline koostöö vaid mõnekümne õigusabitaotluse vahetamist aastas, siis ajaga on see muutunud palju intensiivsemaks.

«Rahvusvaheline koostöö ei seisne ainult välisriikide õigusabitaotluste täitmises, vaid see on palju enamat ning koostöövaldkondi tuleb järjest juurde. Rahvusvahelise koostöö raames peetakse kinni tagaotsitavaid ning korraldatakse loovutamisi või väljaandmisi välisriigile. Lisaks tähendab rahvusvaheline koostöö ka välisriikide kriminaalmenetluste ülevõtmist ja vajadusel paralleelsete menetlustoimingute tegemist eri riikides, mille heaks näiteks on mõned aastad tagasi Eesti ja Hispaania koostöö raames toimunud narkokurjategijate kinnipidamine,» selgitas ta.

Paukštyse sõnul annab kriminaalmenetlustes info jagamine palju eeliseid, sest see võimaldab kiiremat asjaajamist ja operatiivsemat reageerimist ning tänu heale koostööle on välja kujunenud lisaks formaalsetele ka nii-öelda mitteformaalsed suhtlemisliinid.

«Näiteks saab välisriigi prokurör helistada Eesti prokurörile, et küsida taustainfot mõne kahtlustatava kohta või küsida nõu, kuidas välisriigis pangakonto päringut teha. See säästab ressursi ning annab võimaluse kiiremini menetlusliku otsuseni jõuda,» ütles riigiprokurör.

Paukštys tõdes, et rahvusvahelise koostöö suur boonus on suhete loomine, mis võimaldab välisriigi tippjuristilt küsida kohtupraktika ja kuritegevuse trendide kohta või vahetada kogemusi.

«Rahvusvahelist koostööd tehakse väga palju arvutikuritegude ja kelmuste lahendamisel, lisaks narkokuritegude ja rahapesu asjades. Sellel aastal oleme tihedat koostööd teinud Saksamaa ja Austria prokuratuuridega dopingu tarvitamise kriminaalasjas,» ütles ta.

Sel aastal on Eesti esitanud 17. oktoobri seisuga kokku 281 õigusabipalvet ja Euroopa uurimismäärust, sealhulgas Lätile 40, Soomele 34, Leedule 22 ning Venemaale kuus ja USA-le neli.

Eesti on tänavu saanud 17. oktoobri seisuga 519 õigusabipalvet ja Euroopa uurimismäärust, sealhulgas Lätilt 83, Saksamaalt 55, Venemaalt 25, Leedult 23, Austrialt 15 ja USA-lt 13.

2018. aastal esitati Eestile kokku 40 õigusabipalvet ja Euroopa uurimistmäärust ning esitas ise selliseid taotlusi välisriikidele kokku 234, sealhulgas Lätile 36, Soomele 35, Leedule 28, Tšehhile 19. 

2017. aasta menetles riigiprokuratuur 594 välisriigi taotlust seoses rahvusvahelise koostööga kriminaalasjades, kus vastastikune koostöö seisnes nii välisriikide õigusabitaotluste täitmises kui ka rahvusvaheliselt tagaotsitavate isikute loovutamises ja väljaandmises välisriikidele, välisriikides tehtud kohtuotsuste tunnustamise menetlustes osalemises ning välisriikide kriminaalmenetluste ülevõtmises. Kõige tihedam koostöö kriminaalasjades toimus naaberriikide Soome, Läti ja Leeduga.

Lisaks osales Eesti 2017. aastal kokku kaheksas rahvusvahelises ühises uurimisgrupis. Ühiste uurimisgruppide raames menetleti peamiselt maksukuritegusid, rahapesu ja narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega seotud süütegusid.

Eesti on 2002. aastal loodud Euroopa Liidu koostööüksuse Eurojusti liige. Eesti esindaja Eurojustis oli 2004. kuni 2019. aasta alguseni riigiprokurör Raivo Sepp. Praegu on Eurojusti kõrvale loomisel ka Euroopa peaprokuröri institutsioon, mille arengule Eesti samuti igati kaasa aitab ja millega koostööd teeb.

Alates 2004. aastast on Eesti ülemaailmse prokuröride võrgustiku IAP liige ning Eesti kuulub ka Euroopa Justiitskoolitusvõrgustikku (EJTN).

Prokuratuur on koos justiitsministeeriumi ja keskkriminaalpolitseiga kontaktasutus Euroopa õigusalase koostöö võrgustikus kriminaalasjades (European Juridical Network ehk EJN). Samuti teeb koostööd Euroopa Komisjoni pettuste vastu võitlemise ametiga OLAF (Office européen de lutte antifraude), illegaalse vara avastamise võrgustikuga CARIN (The Camden Asset Recovery Inter-Agency Network) ning rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võrgustikuga MONEYVAL (Committee of Experts on the Evaluation of Anti-Money Laundering Measures and the Financing of Terrorism).

Eesti kuulub ka mitmesse Läänemere maade Nõukogu koostöövõrgustiku alamvõrgustikku, näiteks keskkonnakuritegudele spetsialiseerunud võrgustikku ja peaprokuröride võrgustikku.

Tagasi üles