Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/09/17/11425272t1h7361.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/10/23/12681415t1h1512.jpg)
Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit ei jõudnud järgmise aasta alampalga asjus kokkuleppele, mistõttu pöördutakse riikliku lepitaja poole.
Kuigi sotsiaalpartnerid lõid augusti lõpus käed ja leppisid kokku, et töötasu alammäär tõuseb seitsme protsendi ehk 38 euro võrra, 578 euroni kuus, ei andnud ametiühingute volikogu nädalapäevad hiljem sellele oma heakskiitu.
Tööandjate keskliidu tegevjuhi Arto Aasa sõnul tehti kolmapäeval leppe sõlmimise lootuses veel ettepanek tõsta uuest aastast miinimumpalka varasema tempoga võrreldes protsendipunkti võrra kiiremini, kaheksa protsenti, kuid ametiühingud sellega ei nõustunud. Tööandjate ettepanek oli tõsta alampalk 583 eurole.
Aas märkis, et selline kasv oleks palju kiirem keskmise palga tõusust ning mitu korda kiirem kui tootlikkuse ja majanduse kasv.
Nimelt lepiti tunamullu kokku läbirääkimiste raamistikus, mille järgi tuletatakse töötasu alamäär Eesti Panga prognoositavast tootlikkuse kahekordsest kasvust, kuid see ei või olla suurem kui kahekordne majanduskasv ega väiksem kui 40 protsenti keskmisest palgast.
Ametiühingute keskliidu esimehe Peep Petersoni silmis on alampalga siht just viimane kriteerium. Keskpanga suvise ennustuse järgi olnuks tuleval aastal 40 protsenti keskmisest palgast 602 eurot, kuid septembris seda korrigeeriti ning nüüd on see tase 590 eurot.
Tööandjad ei saa täpselt aru
Tööandjate keskliidu tegevjuhi sõnul on raske mõista, miks ametiühingutele kaheksaprotsendiline tõus enam ei sobi. «Eriti kontekstis, kus kõik värskemad majandusprognoosid on varasematest kehvemad ning majandus on jahtumas,» ütles Aas.
Ta rõhutas, et praegu ollakse niigi läbirääkimiste skaala ülemises otsas, mis on ametiühingutele soodsam. «Jääb arusaamatuks, kui kaugele on neil siis huvi minna,» ütles Aas.
OECD soovitab, et miinimumpalk peaks olema 60 protsenti mediaanpalgast. Eestis on see alla 50 protsendi.
«Meie räägime ennekõike 590 eurost. 583 jääb liiga madalaks, tahame, et alampalk lõppeks viie või nulliga,» ütles Peterson ja möönis, et 40 euro suurune töötasu alammäära tõus oleks suurim läbi aegade.
Nüüd pöörduvad tööandjad ja ametiühingud riikliku lepitaja Meelis Virkebau poole, kes on seni palgaleppe arenguga kursis vaid meedia vahendusel. Reedel peaks temani jõudma ka asjaosaliste avaldus töötüli menetluse alustamiseks.
«Kui see tuleb, siis tutvun nende materjalidega, kohtun eraldi tööandjate ja ametiühingutega ning seejärel teen ühise lepituskoosoleku, mille ajaks on valmis ka minu ettepanekud, kuidas kokkuleppele jõuda,» rääkis Virkebau.
Riiklik lepitaja loodab, et sotsiaalpartnerid saavutavad ise kokkuleppe – olgu siis tema abiga või omavahel. Käärid ühe poole pakkumise ja teise poole nõudmise vahel – mis on seitse eurot – väga suured pole, tõdes ta.
Ametiühingud loodavad valitsuse abile
Kui riikliku lepitaja sekkumisest jääb väheks ning sotsiaalpartnerid kokkuleppele ei jõua, otsustab esimest korda 20 aasta jooksul järgneva aasta töötasu alammäära valitsus.
Peterson tunnistab, et ametiühingud on selle mõttega mänginud. «Paljudes riikides on nii, et otsustatakse koos valitsusega. Kui meil tööandjatega ei õnnestu, siis mingi väike võimalus jääb, et valitsus hakkab sellesse rohkem panustama,» ütles ta.
Näiteks on Keskerakond toetanud miinimumpalga tõstmist 40 protsendini keskmisest prognoositavast brutokuupalgast. Kui võtta aluseks nii OECD kui ka Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni soovitused, peaks miinimumpalk moodustama umbes 60 protsenti riigi mediaanpalgast. Eesti vastav näitaja on alla 50 protsendi, mis on erakonna hinnangul kahetsusväärselt madal tase.
Tööandjate keskliidu tegevjuhi Arto Aasa sõnul on variant, et valitsus otsustab alampalga, tavapäratu ja halb praktika.
«Loodame, et nii kaugele see asi ei lähe. Selge on see, et poliitikutel on hästi lihtne ja populaarne võõrast raha jagada. Samal ajal kui riik ise ei suuda ametnikel, õpetajatel, politseinikel ja päästjatel palka järgmisel aastal tõsta,» rääkis Aas, kes valiti kevadel Reformierakonna nimekirjas riigikokku, kuid loobus sellest kohast.
Ametiühingute esimehe Peep Petersoni sõnul on ühiskondlik ootus sõlmida alampalga kokkulepe novembri lõpuks.
Praegu on Eestis kehtiv kuutasu alammäär täistööajaga töö eest 540 eurot ja tunnitasu alammäär 3,21 eurot.