Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/10/23/12681483t1h7fad.jpg)
- USA börs kukkus 1929. aasta oktoobri lõpus kolmel päeval üle 10 protsendi.
- Suur depressioon tõi kaasa kestva hindade languse.
- Kümnenditagusest finantskriisist aitas välja rahatrükk.
1929. aasta 29. oktoobril käis USA börsil pauk, mille õppetunnid aitasid maailma majanduse välja tuua viimasest finantskriisist.
Netflixi populaarse sarja «Peaky Blindersi» uus hooaeg algab 1929. aasta börsikrahhiga. Peategelane, Briti krimiperekonna juht Tommy Shelby (keda mängib Cillian Murphy) sai teada, et ta on börsil kaotanud suure osa oma varandusest.
1929. aasta suur börsikrahh algas täna 90 aastat tagasi, mil aktsiate hinnad kukkusid 11 protsenti. Seda päeva hakati nimetama mustaks neljapäevaks, millele järgnes neli päeva hiljem must esmaspäev (28. oktoober) ja siis veel päev hiljem must teisipäev (29. oktoober), mil börsiindeks Dow Jonesi tööstuskeskmine kukkus vastavalt 12,8 ja 11,7 protsenti.
Kümnendi võrra vähem kui sajand tagasi toimunud börsikrahh oli Ameerika Ühendriikide ajaloo suurim, laienes ka Euroopasse ja mujale maailma ning sellega algas tosinkond aastat kestnud suur depressioon.
«1930. aasta kevadeks oli selge, et ka Eestist see mööda ei lähe. Üks esimesi pankasid, mis pihta sai, oli väike Diskonto Pank,» kirjutas ajakirjanik Villu Zirnask värskes raamatus «Eesti panganduse ja kindlustuse 100 aastat».
Toonane börsikrahh ja eriti sellele järgnev suur depressioon jättis inimkonna mällu nii sügava jälje, et kui 80 aastat hiljem toimus üleilmne finantskriis, kangastus paljude finantsspetsialistide ja -otsustajate kujutlustes just see ränk kõrbemine. Mõju avaldab see tänini.
/nginx/o/2019/10/23/12681484t1he2bc.jpg)
Erinevalt teistest arenenud riikidest, kes kandsid Esimeses maailmasõjas suuri kahjusid, olid neli aastat hiljem sõtta sekkunud USA kahjud tunduvalt väiksemad. See andis Ühendriikide majandusele suurepärase tõuke terveks järgmiseks kümnendiks.
«Töökohti oli palju ja palgad kasvasid pidevalt,» on öelnud tuntud finantsajakirjanik Karem Blumenthal. «1920ndatel mitte üksnes ei lauldud džässirütmis ega tantsitud tšarlstoni. Alanud oli õitseng, mis rõkkas optimismist ja enesekindlusest. 1920. aastate Ühendriikides tõusid töösturid ja pankurid tõelisteks rahvuslikeks kangelasteks, aga omal moel suurenes ka tavaliste ameeriklaste heaolu.»
Kaks mulli
Optimismi tipus oli ka börs, kus inimesed ei investeerinud pikaks ajaks, vaid pigem spekuleerisid, panustades mõnele aktsiale. Panustamiseks aga võeti väärtpaberite tagatisel laenu ja niimoodi mull üha paisus.
Aktsiamulli lõhkemisest said alguse peaaegu neli aastat kestnud aktsiamüük ja suure depressioon. Dow Jonesi tööstuskeskmine langes 1929. aasta juunist kuni 1932. aasta juulini 89 protsenti. Tosinkond aastat tagasi toimunud finantskriisi ajal kukkus ajavahemikul 9. oktoobrist 2007 kuni 9. märtsini 2009 Dow Jonesi tööstuskeskmine 57 protsenti.
Finantskriisi ajal juhtis USA keskpanka Ben Bernanke, kes oli nagu tellitult akadeemilise karjääri ajal uurinud suurt depressiooni.
Kahele krahhile eelnenud mullid olid eri suurusjärgus: kui eelmise sajandi 20ndatel kerkisid aktsiate hinnad kuus korda, siis finantskriisieelse buumi ajal vaid kaks korda.
Möödunud kümnendi finantskriisi kõige süngematel hetkedel meenutati suurt depressiooni väga sageli ning ajakirjanduses ilmunud arvamusartiklitest võis jääda mulje, et peagi tuleb taas hakata hobustega maad kündma.
Finantskriisi ajal juhtus USA keskpanga ehk Föderaalreservi juhiks olema akadeemilise taustaga Ben Bernanke, kes oli nagu tellitult oma akadeemilise karjääri ajal uurinud suurt depressiooni. Ei olnud ju sajandi suurima kriisi ajal mitte ainult suur tööpuudus, vaid ka terve kümnendi jooksul valitses deflatsioon ehk hindade langus. Ajavahemikus 1930–1939 langesid hinnad USAs keskmiselt kaks protsenti aastas.
Tükk aega enne keskpanga juhi ametikohale asumist, aastatel 2002 ja 2003 tegi Bernanke mitu olulist ettekannet, kus soovitas võimaliku majanduskriisi ja deflatsiooni alates keskpangal osta pikaajalisi võlakirju ning riigiettevõtete väljastatud kinnisvaratagatisega võlakirju ehk rahatrükki. See tähendab, et ta mõtles võimalikule kriisile ja deflatsioonile juba aastaid varem. Lisaks vastandus ta Nobeli majanduspreemia laureaadile Milton Friedmanile, kes soovitas lihtsalt raha inimestele kätte anda (nn helikopteriraha).
/nginx/o/2019/10/23/12681485t1h17e1.jpg)
USA keskpank alustaski pikaajaliste võlakirjade ostmist 2010. aasta novembris, jätkates sellega 2013. aasta lõpuni. Pärast seda, kui nafta hind 2014. aastal kokku kukkus ja Euroopa majandus oli endiselt väga habras, alustas 2015. aastal rahatrükki koos kõigi euroala riikide keskpankadega ka Euroopa keskpank.
Mõjutab praegugi
Pea sajanditaguse suure depressiooni hoiatav näide mõjutab ka tänapäeva otsuseid – madala inflatsiooni tõttu surus kuu lõpus oma Euroopa keskpanga juhi ametikohalt lahkuv Mario Draghi läbi rahatrüki taasalustamise novembrist ehk alates ajast, mil ta ise ametist prii on.
1920. aastate Ühendriikides tõusid töösturid ja pankurid tõelisteks rahvuslikeks kangelasteks.
Nüüd, kus sajandi suurimast krahhist on möödas üheksakümmend aastat ning suuruselt teisest krahhist kümme, räägitakse taas sajanditagusega võrreldavast kriisist.
Samas on maailm vahepeal väga palju muutunud. Me mõistame finantsturge ja majandust toonasest tunduvalt paremini, turud on märksa globaalsemad, majandus on palju mitmekesisem. See mitte üksnes ei loo uusi võimalusi, vaid ka puhvreid.
«Siis domineerisid kommunaalettevõtted, tööstusettevõtted ja raudteed,» selgitas uudisteportaalile MSN Money investeerimisettevõtte Adams Funds tegevjuht Mark Stoeckle. Adams Fund alustas tegevust just mõni nädal enne 1929. aasta krahhi, aga jäi siiski ellu ning tegutseb siiani. Võrreldes toonase kolme tööstusgrupiga, on neid praegu vähemalt tosinkond, teiste hulgas tervishoid, finantsteenused ja infotehnoloogia. Näiteks peaaegu kohe, kui finantskriis oli põhjas ära käinud, haaras Ameerika Ühendriike kõigepealt kildagaasi-, hiljem kildanafta- ning veel veidi hiljem idufirmade buum.
Kui rahatrükis on nähtud majandusele ohtu, sest see suurendab globaalset võlakoormust ning kergitab kunstlikult varade hindu, siis infotehnoloogia areng, eriti robotitehnika, tehisintellekti areng ehk tööstusrevolutsioon 4.0 annavad majandusele uue hoo.
«1930. aastatel oli kõige halvem just deflatsioon, mille põhjustas see, et inimestel ei olnud tööd, nad ei saanud osta asju, nõudlus aina vähenes,» ütles eelmisel aastal Postimehele antud intervjuus SEB Grupi peaökonomist Johan Javeus, kes usub, et oleme kestva supertsükli alguses. Ehkki sealgi on palju varjukülgi, on infotehnoloogia areng pikas perspektiivis inimkonnale võimalus, mis lõppude lõpuks muudab majanduse palju produktiivsemaks. «Me saame enam toodangut, paigutades sinna vähem sisendeid,» lisas Javeus.
Aga nagu öeldud, arvavad paljud, et uus krahh on nurga taga. Igatahes säutsus USA president Donald Trump eelmise nädala keskel, et New Yorgi börs kukub 1929. aastaga võrreldavalt siis, kui järgmisel aastal saab presidendiks mõni demokraadist «kloun».
Börsikrahh arvudes
Dow Jonesi tööstuskeskmine kukkus 1929. aasta 24. oktoobril 11 protsenti, 28. oktoobril 12,8 protsenti ja 29. oktoobril 11,7 protsenti.
Suur depressioon kestis 1929. aasta sügisest kuni 1932. aasta suveni.
Dow Jonesi tööstuskeskmine langes selle ajavahemiku jooksul 89 protsenti.
Tööstustoodang langes USAs 46 protsenti, Suurbritannias 23 protsenti, Saksamaal 41 protsenti.
Hulgihinnad langesid USAs 32 protsenti, Suurbritannias 33 protsenti, Saksamaal 29 protsenti.
Tarbijahinnaindeks langes USAs 1930. aastast kuni 1933. aasta suveni 26 protsenti.