Ministeerium: hulgimüüjatest apteegiomanikud külvavad alusetut hirmu
Lisatud Eesti Apteekide Ühenduse hinnang

Apteek

FOTO: Marko Saarm

Sotsiaalministeeriumi arvates jäävad ravimid üle Eesti kättesaadavaks ka pärast apteegireformi üleminekuaja lõppu. Nende sõnul hulgimüüjatest apteegiomanikke esindav Eesti Apteekide Ühendus (EAÜ) eksitab inimesi ja külvab alusetut hirmu. EAÜ leiab, et ministeerium pole suutnud viie aasta jooksul välja töötada apteegireformi probleemide ja mõjude analüüsi ega tõsiselt võetavaid rakendusmehhanisme, mis reaalselt aitaksid proviisoritel apteeke omandada ja reformi ellu viia.

«Apteegireformi lõpusirgel on ravimite hulgimüüjatele kuuluvaid apteegikette esindav Eesti Apteekide Ühendus ja selle juht, Magnumi kvaliteedidirektor Timo Danilov asunud hirmutama Eesti inimesi ravimite kättesaadavuse katkemisega. Selline inimeste eksitamine on lubamatu ja vastutustundetu,» ütles sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske.

Eesti Apteekide Ühenduse juhatuse liige Timo Danilov sõnul puudub sotsiaalministeeriumil isegi kriisiplaan ravimite kättesaadavuse kriisi ennetamiseks. «Oma tegematajätmine aetakse tänaste apteegiomanike kaela. Sotsiaalministeeriumi aastatepikkune tegevusetus ja ükskõiksus on viinud olukorrani, kus kogu sektor on kriisi lävel ja enam kui pooli Eesti apteeke ähvardab kevadel sulgemine,» lisas Danilov. 

Marika Priske.

FOTO: Jaanus Lensement/Postimees

Kantsler kinnitab, et juba praegu on Eestis üle 200 proviisorite osalusega apteegi ning seaduse nõuetele seni mittevastavad apteegid asuvad eeskätt suuremates linnades. «Kui hulgimüüjatele kuuluvad apteegid tegevuse lõpetavad, tekib lisaks olemasolevatele proviisorapteekidele juba üksnes turunõudluse tõttu neid kindlasti ka juurde. Selge on ka see, et kui mõne suurema linna, nt Tallinna või Tartu südamest mõni apteek kaoks, ei mõjuta see kuidagi ravimite kättesaadavust,» lausus kantsler Priske. 

1. oktoobri seisuga on üle Eesti enam kui 200 proviisori osalusega apteeki, täielikult vastab nõuetele 167. Sotsiaalministeerium on koostöös ravimiametiga kaardistanud piirkonnad, kus tänase seisuga nõuetele vastavad apteegid puuduvad ning nendega töötatakse eraldi, et aegsasti lahendused leida.

Eesti Apteekide Ühendus edastas, et järgmise aasta 1. aprillist on sulgemisohus üle 300 apteegi üle Eesti. «Ravimite kättesaadavus ei ole teema, mille üle arrogantselt ja üleolevalt avalikku debatti pidada ning öelda, et asjad loksuvad iseenesest paika,» lisas Danilov.  Tema sõnul on analüüsimata, mis saab siis, kui uus, alustav proviisorapteek läheb pankrotti ning Danilovi sõnul juhtub seda sageli värskelt alustavate väikeettevõtetega. «Kuidas siis ravimid patsiendini jõuavad? Kahjuks on sotsiaalministeerium võtnud diskussiooni välistava positsiooni ja jätnud apteekrid ning kogu sektori kriisi eelõhtul omapäi. Rääkimata patsientidest, kes on täna kõige ebamäärasemas olukorras,» lausus Danilov.

«Inimeste tervis ei tohi olla kauplemise objekt. Nagu praegu näeme ja tõdeti ka riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil 24. septembril, võimaldab ravimite jae- ja hulgimüügi koondumine kitsasse omanikeringi selle teenusega manipuleerida ning esitada riigile ultimaatumeid oma äriliste eesmärkide saavutamiseks,» ütles kantsler Marika Priske ja lisas, et ravimitest ilmajäämisega hirmutamine üksnes kinnitab vajadust ravimite jae- ja hulgimüügi lahutamiseks.

«Selle asemel, et tegeleda allesjäänud üleminekuajal nende tegevustega, milleks riigikogu üleminekuaja andis, on asutud hirmutama meie kõige haavatavamaid – patsiente. Sellise tegevuse ainus eesmärk on mõjutada riigikogu muutma seadust kitsa ringi suurärimeeste huvides.» 

Tagasi üles