Mart Helme: uus minister keskendugu väliskaubandusele, IT on niigi üle fetišeeritud

EKRE juhatuse kogunemine neljapäeval.

FOTO: Remo Tõnismäe

Kert Kingo asemele tulev uus väliskaubandus- ja IT-minister peaks oma töös keskenduma just väliskaubandusele, kuna riigil tuleb raha teenida, arvas täna Tartus EKRE volikogu järel Postimehele intervjuu andnud EKRE esimees ja siseminister Mart Helme.

Milline oli poliitiline avaldus, millega tulite lagedale?

Poliitiline avaldus on juba meediale saadetud. See käsitleb kodanikuühendusi, n-ö valitsuseväliseid organisatsioone ja nende rahastamist.  Konkreetselt keskendume n-ö homo-lobi tegevate ühenduste rahastamisele, see on tegelikult seadusevastane. Hasartmängu rahast ei tohiks seda rahastada. Siin on leitud teatud JOKK-skeem, miks seda kasutatakse. Kasutatakse ka eurorahasid. Arvame, et see ei ole õige ja me peame leidma valitsuses tasakaalupunkti, kuidas me rahastame mitte ainult selle valdkonna inimesi, vaid rahastame ka teisi. Kui leitakse, et see ei ole vastuvõetav, siis tuleb ka teiste rahastamine ära lõpetada. Me kritiseerime seda praegust rahastamise mudelit. Hasartmängu nõukogu reeglid on hästi sõnastatud. Seal on perekonnad, puuetega inimesed, seal on terve rida kategooriaid, kelle toetuseks on võimalik kasutada hasartmängurahasid. Aga seal ei ole nimetatud homoorganisatsioone, LGBT ja teisi – seetõttu on nende rahastamine sisuliselt seadusevastane.

Te olete väliskaubandus- ja IT-ministri kohusetäitja, samas olete täiskohaga siseminister. Kuidas te hakkama saate?

Oh, ma saan hakkama suurepäraselt. Ega me vaatame veel valitsuses, et võib-olla mängime seda natuke ümber. Võib-olla on meil juba üsna varsti uus minister. See olukord ei kesta aastate kaupa, seda kindlasti. Ma kiirustan ühe kandidaadiga kohtuma just praegu.

Mida te näete tulevases kandidaadis?

Mina näen pigem seda, et tema raskuskese oleks väliskaubandusel, kuna Eesti riigil on vaja raha teenida. On vaja leida need kaubaartiklid, teenusteartiklid, mida meil on võimalik müüa, et me saaksime riiki rohkem raha, sest Eesti on alakapitaliseeritud. Meil ei ole piisavalt raha kõikide sotsiaalsete ja muude kohustuste täitmiseks. Võtame näiteks kaitsekulud, sisekaitsekulud, palkade tõstmise vajadused, haigekassa vajadused jne – meil on vaja rohkem raha teenida.

IT on meil selles mõttes üle fetišeeritud. Jah, siit tulevad uued tehnoloogiad. Need uued tehnoloogiad loovad lisaväärtust. Aga kui me puhtfüüsiliselt saame suured turud taha mingitele Eesti toodetele, nagu näiteks puidu-, metsa-, mööbli-, puidukeemiatööstus ja põllumajandus. See ekspordiartikkel võib lõpmatu olla. Aga see tähendab, et riiki tuleb raha, parem tööhõive, see tähendab, et riigieelarve täitub paremini ja ka palgad on paremad. Ma paneksin rõhu ikkagi väliskaubandusele.

Ja IT puhul ma võtaksin ikkagi inimesed, kes valdkonda tunnevad ja teavad, missugused probleemid seal on. Kert Kingo tegelikult kaardistas need probleemid väga hästi ära. Ja nüüd on vaja sellest kaardistusest edasi minna, ehk teekaart on vaja ette võtta ja konkreetsete sammudega minna edasi. Et meie n-ö IT-tiiger ei sureks vanadussurma.

Kas riigikogu ette jõuab enne uut aastat ka pensionireform?

Me arutasime seda viimasel kabinetiistungil. Seal arutati ka ajakava, kuid seal arutati ka täpsustavalt seda, kuidas need konkreetsed ettepanekud peaksid jõudma seaduseelnõusse. Arutati ka väga tõsiselt seda, et need ei satuks mingitele karidele, ei tekiks mingisuguseid protseduurilisi tõrkeid. Ausalt, me arutasime ka seda, et opositsioonil ei oleks võimalik venitamisega asja põhja lasta. Meil on see reform üsna konkreetses arutelufaasis. Aga seni, kuni sellele pole kriipsu alla tõmmatud, siis mina ei pakuks mingit päeva kalendris välja.

Milline on EKRE seisukoht aprteegireformis? Millised on reformi plussid ja miinused?

Oh, see on nii suur teema ja teema, millega mina ei ole töörühma raames tegutsenud. Me oleme küll olnud mõnede asjade suhtes kriitilised ja mõnede asjade suhtes toetavad.

Me ei ole selle vastu, et proviisorid võivad olla apteekide omanikud. Samas, oleme selle vastu, et tekiks mingi apteegi valdkonna kartell. Siin on mõned suured monopolistid. Vist on neli suurt firmat, kes sisuliselt valdavad suurema osa turust ja siis on natukene väiketegijaid järele jäänud. Me ei soovi, et kogu see ravimiturg satuks kartelli kätte, kes hakkab dikteerima nii kauba valikut, hinda, kättesaadavust kui ka kujundust. Selge on see, et kartell ei ole huvitatud väikestest apteekidest maakohtades. Neid rahuldab täielikult olukord suurtes linnades, kus kaubanduskeskustes on nende apteegid, kasvõi kõrvuti oma apteegid.

Need arutelud veel käivad. Pidur on peale tõmmatud sellepärast, et ikkagi leida optimaalne lahendus. Ma ei ole töögruppi kaasatud.

President Arnold Rüütel rääkis oma kõnes, et lapsi võiks veel nooremalt kui praegu õppima saata. Kas EKRE võtab selle nüüd arutlusse?

Me oleme üsna konservatiivsetel seisukohtadel kogu selle hariduspoliitika suhtes. Me leiame, et Eesti hariduselu on liiga palju reformitud selle viimase paarikümne aasta jooksul. Üks reform ajab teist taga. Lõppude lõpuks tekib küsimus, kas midagi läheb paremaks ka või ainult halvemaks.

Mis puutub sellesse, et varem, siis tegelikult meil lasteaias ju õpetatakse mingitki pidi. Me ei näe lapsi, kes lähevad kooli ja ei tunne tähti või ei oska liita. Meil ta on juba viidud varajasse staadiumi. Kuid ma olen natukene mõtlik, isegi mitte kriitiline, vaid mõtlik, et see veel varasemaks viia. Jätame lastele ka lapsepõlve.

Paljud õpetajad on selle vastu, et soovitakse põhikooli lõpueksamid ära jätta. Kas te pooldaksite seisukohta, et eksameid pole vaja, või olete ikkagi Mailis Repsiga tülli läinud?

Ei, me ei ole tülli läinud. Me oleme arutanud seda teemat. Mida rohkem me sellesse teemasse süvenenud oleme – ja seda on ka teinud meie riigikogu fraktsiooni liikmed Jaak Valge ja minu abikaasa Helle-Moonika – seda vastumeelsemaks on see mõte meile muutunud. Me oleme öelnud seda, et kuni me ei näe teste ja mida nad endast kujutavad, mis tasemel testid on erinevates aine valdkondades. Me ei saa seda toetada. See on inimkatsete tegemine. Senikaua kuni meil ei ole täit selgust, siis me toetame praeguse süsteemi jätkumist.

Tagasi üles