Peaprokuröri ametisse nimetamist ei saa seostada EKRE kohustusega leida esimesel võimalusel pädev väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri kandidaat, kritiseerib peaminister Jüri Ratas (Keskerakond) Mart Helme seisukohta.
Ratas kritiseerib Helme seisukohta: peaprokuröri ametisse nimetamist ei saa seostada EKRE kohustusega leida uus minister (18)
EKRE esimehe Mart Helme sõnul on neil seitse-kaheksa kandidaati väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri kohale, kuid nad ei pruugi konkreetset kandidaati esitada enne, kui justiitsminister Raivo Aeg (Isamaa) on esitanud rahvuskonservatiivide jaoks sobiva peaporkuröri kandidaadi. Samuti teatas laupäeval Tartus kogunenud EKRE volikogu oma avalduses, et nad ei kutsu küll üles LGBT-aktivistide ühinguid sulgema, ent nende eesmärk on lõpetada seksuaalvähemuste riiklik rahastamine, et «kõik ideoloogilised kodanikuühendused saaksid tegutseda võrdsetel alustel».
Jüri Ratas kirjutab sotsiaalmeedias, et peaprokuröri kandidaadi esitamine on vastavalt seadusele justiitsministri ülesanne ning loomulikult arutatakse vastav ettepanek valitsuses ühiselt läbi. «Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri ametikoht on koalitsioonilepingu järgi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna täita. Tegemist on riigile ja ka erasektorile tähtsate valdkondadega, mis vajavad täit pühendumist. Seetõttu on oluline, et uus minister peagi ametisse astuks,» kirjutab Ratas.
«Täpselt samamoodi on üheselt selge, et peaprokuröri ametisse nimetamise ajaraami ei saa seostada EKRE kohustusega leida esimesel võimalusel pädev väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri kandidaat,» rõhutab Ratas.
Valitsusjuhi sõnul on valitsusse kuuluvatel erakondadel võimalik oma muresid, südameasju ning ideid ühiselt erinevates koalitsiooni aruteluformaatides tõstatada ja arutada. «Poliitilised avaldused, deklaratsioonid või petitsioonid erimeelsusi tekitavates küsimustes ei aita kuidagi kaasa ühiste eesmärkide saavutamisele ning sisulise koostöö tegemisele. Seda enam, kui nendega astutakse koalitsioonipartneri ministrite valitsusaladesse personali- või rahastusotsuste tegemisel.»
Ratas märgib, et sotsiaalministeerium toetab oma valitsemisalas hasartmängumaksu vahenditest erinevaid ühinguid ja tegevusi. «Nende hulgas on näiteks abivajavate laste, eakate ja puudega inimeste toetamisele, aga ka võrdse kohtlemise edendamisele, vaimsele tervisele või vigastuste ennetamisele suunatud töö.»
«Taotlusi hindavad valdkonna spetsialistid ning nende tegevus on suunatud meie ühiskonna arendamisele ning abivajajate toetamisele. Demokraatlike riikide valitsused ei tee poliitilisi ettekirjutusi, milliseid inimõiguste, võrdse kohtlemise, huvikaitse või sotsiaalhoolekandega tegelevaid ühinguid ja initsiatiive avalikest vahenditest toetada võib ja tohib. Eesti Keskerakond seisab oma valitsustes sidusa ühiskonna eest, mille liikmed tunnevad end kaasatuna ja lõhed erinevate ühiskonna gruppide vahel vähenevad,» rõhutab Ratas.