Ringkonnakohus jättis Tartu eksabilinnapea õigeksmõistmise muutmata

Artjom Suvorov Foto: Margus Ansu

Tartu ringkonnakohus jättis muutmata Tartu endise abilinnapea Artjom Suvorovi õigeksmõistmise.

Ringkonnakohus ei rahuldanud prokuröri kaebust ja jättis muutmata Tartu maakohtu 23. märtsi otsuse, millega endine abilinnapea  Artjom Suvorov mõisteti õigeks korduvas altkäemaksu võtmises ja kelmuse katses ning Ivan Zayats altkäemaksu andmise süüdistuses.

Lisaks mõistis kohus Suvorovi  kasuks välja menetluskulud ringkonnakohtus tema kaitsjale Aivar Pilvele 4194 eurot.

«Selle otsuse puhul on oluline see, et kohus rõhutas põhimõttelisi seisukohti isiku süü tõendamise ja süütuse presumptsiooni  tähenduses ning selgitas põhjalikult, miks on süüdistus Suvorovi suhtes tõendamata,» ütles Aivar Pilv BNS-ile.

Kaitsja sõnul on see eriti oluline olukorras, kus õiguskaitseorganid olid menetlusse kaasanud kuriteo matkija, kuid kaitse tõi tuvastatud asjaolude alusel välja matkija toimingud, mis väljusid selgelt matkimisele seatud teoprovokatsiooni piiridest.  

Suvorovile heideti süüdistuse kohaselt ette oma ametisesundi korduvat ärakasutamist ja selle eest varalise hüve vastuvõtmist altkäemaksuna, samuti altkäemaksu küsimises kolmanda isiku huvides ning kelmuse katset.  

Kõiki tõendeid kogumis hinnates ei tuvastanud kohus, et Suvorovi tegevuses oleks väljendunud valmisolek võtta vastu altkäemaksu ning asuda vastutasuna oma ametiseisundit kuriteo matkija huvides ära kasutama. 

Kohus nõustus Pilve esitatud tõendite analüüsiga, millest nähtuvad Suvorovi suhtlusest matkijaga eelkõige viimase abistamisele suunatud iseloomulikud tunnused. «Seejuures leidis kohtu arvates tõendamist, et Suvorov järgis Tartu linnavalitsuse töökorralduse põhimõtteid, mille kohaselt tuleb esimesel võimalusel inimest aidata hinnates tema abipalvet ja taotlust,» märkis Pilv.

«Kontrollitud tõendite alusel leidis ringkonnakohus, et Suvorov ei andnud  kuriteo matkijale konjakipudelite ega kinkekaartide puhul märku, et soovib enda tänamist,» selgitas Pilv.

Ringkonnakohus nõustus kaitsjaga, et kinkekaartide vastuvõtmise asjaolud (kohene pöördumine linnapea juurde küsimuses, kuidas peaks sellises olukorras käituma) ning kinkekaartide tagastamine ei vasta altkäemaksu võtja tüüpilisele käitumismustrile.

«Seejuures  rõhutas  ringkonnakohus, et matkija on ületanud teoprovokatsiooni ning nõustus kaitsjaga, et Suvorov ei ole ise andnud selliseks provotseerimiseks mingit põhjust,» ütles Pilv.

«Kaitsja märgib õigesti, et altkäemaksu võtja peab vähemalt mingilgi määral üles näitama valmisolekut või teo soorituse alget, mida matkija provotseerimise käigus peaks edasi arendama või esile kutsuma. Antud situatsioonis sellega tegemist ei olnud,» märkis ringkonnakohus.

Teises  süüdistuse  episoodis leidis kohus, et MTÜ Tartu Sotsiaalkapitali Arengukeskuse esindaja ja MTÜ Lõuna-Eesti Veteranide ja Pensionäride Liidu juhataja Zayats vahel sõlmitud leping ei olnud näilik ning üürilepingu sõlmimine polnud suunatud altkäemaksuna kolmanda isiku huvides ehk Suvorovile.

Kolmandas - kelmuse katse episoodis rõhutas kohus vastuseks prokurörile, et kohus saab isiku süüdi mõista üksnes siis, kui ta on süüstavates tõendites veendunud.  

«Antud juhul nähtub maakohtu otsusest, et uuritud tõendid tekitasid kohtus kahtluse telefonikõnede sisu vastavuses süüdistusele ehk süüdistatava süüdiolekus. Telefonivestluste tegelikku ja täpset sisu ei olnud  võimalik tõendada ka Tartu linnavalitsuse  töötajate ütlustega,» märkis Pilv.

Pilve sõnul näitas kohus veenvalt, et konkreetseid asjaolusid arvestades ei ole süüdistusversiooni paikapidavus eluliselt usutav ning ringkonnakohus leidis sarnaselt maakohtuga, et ainuüksi Suvorovi süüdistatava-staatus ei anna alust tema ütlustes kahelda ning loeb need usaldusväärseteks.

«Seetõttu jääb kogutud tõendite  alusel  kohtule arusaamatuks, millisel viisil sai Suvorov kannatanule jätta muljet, et 5000 euro eest on võimalik tema "eluruumi probleem lahendada" kui kannatanu oli pikka aega teadlik, et Tartu linnavalitsus ei saa õiguslikult tema poolt soovitud kujul talle sotsiaalkorterit võõrandada,» märkis ringkonnakohus.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri süüdistuse kohaselt lubas Suvorov aidata ja ka aitas aastatel 2015-2017 oma tuttavatel saada Tartu linnalt nende spordiklubidele erinevaid toetusi.

Vastutasuks oma ametiseisundi kasutamise eest otsustusprotsesside suunamisel ja mõjutamisel sai Suvorov altkäemaksu nii sularahas kui ka varalist väärtust omavate esemetena kokku üle 600 euro, märkis süüdistus.

Lisaks süüdistas prokuratuur Suvorovit 2017. aastal kolmandale isikule altkäemaksu küsimises, mis seisnes selles, et Suvorov küsis 67-aastaselt mehelt 960 eurot altkäemaksu, seades sellest sõltuvusse viimasega seotud mittetulundusühingule 2000 euro suuruse tegevustoetuse saamise Tartu linnalt.

Nende tegevustoetusest 960 eurot pidi altkäemaksu andja kandma Suvoroviga seotud tuttavale, kes abistas Suvorovit kohaliku omavalitsuse volikogude valimisüritustel Tartu linnas.

Veel süüdistas prokuratuur Suvorovit selles, et Tartu linnavalitsuse eluasemekomisjoni liikmena püüdis ta 2016. aasta lõpus 77-aastaselt naiselt petta välja 5000 eurot, lubades tagada kannatanule Tartu linnale kuuluva korteri võõrandamise. Kuna kannatanu  Suvorovi ideega kaasa ei läinud, jäi kuritegu katse staadiumisse.

Kriminaalasja uuris kaitsepolitsei ja uurimist juhtis Lõuna ringkonnaprokuratuur.