Õilis metslane Eesti teatri altaril

Alissija-Elisabet Jevtjukova filmis «Aasta täis draamat». Foto: Rakvere Teatrikino

Kahe aasta eest, oktoobris 2017 avaldas Kinoteater töökuulutuse, et leida Eestist inimene, kes on teatrist täiesti puutumata, ja saata ta vaatama kõiki aasta jooksul Eestis esietenduvaid lavastusi. Sellele inimesele lubati maksta aasta jooksul kultuuritöötaja miinimumpalka, mis on umbes 1000 eurot kuus.

Idee sündis Henrik Kalmeti, Paavo Piigi ja Paul Piigi peas. See sarnaneb Morgan Spurlocki filmiga «Ülisuur mina» (2004), mille autor toitus 30 päeva jooksul ainult McDonald’sis pakutavast ning dokumenteeris selle aja jooksul endaga toimuvat. Kinoteatri eksperiment erineb Spurlockist muidugi mastaabi poolest, sest kestis terve aasta. Aga katse tingimused on sarnased: subjekt allutatakse teatud agendi mõjule kogustes, mis ületavad sadu, kui mitte tuhandeid kordi selle toimeaine tarbimist normaalses elus. Vahe on ka selles, et Spurlock valis katseisikuks enda, aga Kinoteater, ilmselt teades, kui toksilise ainega tuleb kokku puutuda, soovis teatrisüütut hinge.