Riigiametnikud saavad lobistidega suhtlemise juhendi

Pilt illustreerib artiklit.

FOTO: Peeter Langovits

Justiitsministeeriumil on valmimas plaan, kuidas saaksid kõrged ametiisikud ilma huvide konflikti sattumata lobistidega suhelda. 

Läbipaistev huviesindamine ehk lobism on ühiskonna toimimise normaalne osa ja selles ei ole midagi korruptiivset. «Ebaseaduslikuks muutub huviesindus juhul, kui mõju soovitakse korruptiivselt kasutada,» selgitas Postimehele justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik. Ministeeriumil pole andmeid, kui palju huviesindajad ametiisikute poole pöörduvad ja kui palju on sellega seoses probleeme tekkinud. «Küll on see teema, mille puhul tasub kaaluda uuringu läbiviimist,» lisas ta. 

Ministeerium kavatseb liikuda sammhaaval. «Kõigepealt on plaanis järgmise aasta suveks välja anda juhised kõrgetele ametiisikutele huvide konflikti vältimiseks ning huvirühmadega suhtlemiseks,» rääkis Tuulik. Ministeerium plaanib teha ka ettepaneku avalikustada ametiisikute kontaktid huvirühmade ja nende esindajatega. See tähendab, et näiteks veebilehel avaldatakse pärast kohtumist järgmine info: 

  • huviesindaja nimi ja kontaktid
  • esindatavad, kelle huvide eest seistakse
  • arutluse all olevad teemad või kokkuvõte arutelust.

«GRECO (Euroopa Nõukogu korruptsioonivastase riikide ühenduse – toim) nõuetest tulenevalt peab see juhis hõlmama ministreid ja poliitnõunikke, aga meie eesmärk on laiendada seda nendele riigi ja KOVi ametnikele, kellel on pädevus iseseisvalt otsuseid vastu võtta ja kel on võimalus otsustusprotsessi mõjutada,» lausus Elisa-Maria Tuulik. 

2017. aastal kirjutas Postimees, et «GRECO tunnustas Eesti saavutusi korruptsiooni vastu võitlemisel». Ning toona luges GRECO riigikogulastele mõeldud soovitustest täielikult täidetuks kolm: Eesti on läbi viinud uuringu, et näha, kas parlamendiliikmetele oleks vajalik huvide konflikti vältimiseks seada hilisemad töökohapiirangud; tegeletud on parlamendiliikmete huvide deklaratsioonide kontrollimist puudutava ennetustegevustega ning riigikogu liikmete nõustamisega eetilistes ning huvide konfliktiga seotud küsimustes.

Neli soovitust loeti osaliselt täidetuks. Täiendamist vajavate tegevustena oli raportis välja toodud vajadus vastu võtta reeglid selle kohta, kuidas parlamendiliikmed suhtlevad lobistide jt kolmandate isikutega, kes püüavad õigusloomet mõjutada. Kuigi toona GRECO hindas riigikogu liikmete käitumisjuhiste vastuvõtmise heaks, ei peetud piisavaks selle järelevalve- ning sanktsioonide mehhanismi (mh näiteks riigikogul seisukoha võtmine rikkumise korral).

Tagasi üles