Nimekiri: selgusid 2021. aasta rahva- ja eluruumide loenduse tunnused

Eelmine rahvaloendus toimus Eestis 2012. aasta alguses.

FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Valitsuse loenduskomisjon (VVLK) sai täna statistikaameti ülevaate 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse ettevalmistustöödest ning esitas kinnitamiseks loenduse programmi.

Alates 2010. aastast on statistikaamet vastavalt statistikaprogrammile teinud ettevalmistustöid registripõhisele loendusele üleminekuks aastal 2021. Kohtumisel andis statistikaamet VVLK-le ülevaate loenduse ettevalmistustöödest ja esitas kinnitamiseks loendusprogrammi ehk loendusega kogutavad andmed ehk tunnused.

Loendusprogramm koosneb kahest osast: Euroopa Liidu kohustuslikud isiku- ja eluruumitunnused ning Eesti tarbijate ja teadlaste vajadusest lähtuvad tunnused, sealhulgas mitu enesehinnangu tunnust.

«Eesti registritest saame Euroopa Liidu riikide jaoks kohustusliku loendusinfo isiku, perekonna ja eluruumide kohta kätte,» selgitas statistikaameti peadirektor Mart Mägi. «Sellele lisaks on Eesti tarbijate soovil võimalik registrite andmete põhjal esitada statistikat näiteks rahvuse, emakeele, sünnitatud laste arvu ja veel rea teiste tunnuste kohta, selgitas Mägi.

Loendustunnuste kinnitamise järel on ameti järgmine eesmärk tagada korraldatava loenduse kõrge kvaliteet.

Loendusel kasutab statistikaamet vähemalt 24 registri andmeid, koostöö nendega algas ligi kümme aastat tagasi.

Rahva ja eluruumide loendus on valitsuse kinnitatud statistikatöö, mille meetodi ja kasutatavad allikad valib rahvusvaheliste põhimõtete kohaselt statistikaamet. Praegu toimub teine prooviloendus. Teise prooviloenduse tulemuste ja kvaliteedi põhjal otsustab statistikaamet tänavu aasta lõpus loendusmeetodi.

Loenduskomisjoni liikme, rahvastikuministri Riina Solmani sõnul peab rahvaloendus tagama kvaliteetsed andmed ka kõigi Eesti elanike eesti keele oskuse, usu ja tervisliku olukorra kohta.

«Kõrvutades nii teadlaste, huvigruppide kui ka statistikaameti poolt välja toodud seisukohti, kriitikat ja argumente, ei ole mul rahvastikuministrina täna seda kindlustunnet, et vaid registripõhine rahvaloendus tagab vajalike andmete saamise inimeste usu, eesti keele oskuse ja tervisliku olukorra osas, sest seni kogutud andmeid inimeste kohta registrites pole ja pole kindel, kas need on võimalik saada inimesi küsitlemata,» sõnas ta. 

LOENDUSTUNNUSED 

1. EL kohustuslikud isiku- ja eluruumitunnused

Alaline elukoht

Alaline elukoht aasta enne loendust

Sugu

Vanus

Seaduslik perekonnaseis

Sünniriik/-koht

Kodakondsus

Leibkonnaliikmete omavahelised seosed

Töökoha asukoht

Hetke hõiveseisund

Ametinimetus ISCO-08 Eesti 2018 versioon

Majandusharu

Tööalane staatus

Haridustase

Kas on kunagi välismaal elatud ja riiki saabumise aasta (1980 ja hiljem)

Leibkondade valduse staatus

Kogurahvastik

Paikkond

Leibkondlik staatus / Leibkondlik seis

Perekondlik staatus / Perekonnaseis

Tuumperekonna tüüp

Tuumperekonna suurus

Tavaleibkonna tüüp

Tavaleibkonna suurus

Elamistingimused

Elamispinna tüüp

Elamispinna asukoht

Tavaeluruumide valdusõigus

Omandi liik

Elanike arv

Kasulik põrandapind ja/või eluaseme tubade arv

Veevarustussüsteem

Tualettruum

Vannituba

Kütte tüüp

Eluruumid hoone tüübi järgi

Eluruumid ehitusaja järgi

Eluaseme asustustiheduse standard

2. Eesti tarbijate vajadusest lähtuvad tunnused

Rahvus

Emakeel

Sünnitatud laste arv

Esimese lapse sünnitamise iga

Paiknemise info küla tasandil

Teine elukoht

Teised sissetuleku allikad

Põlisuse näitajad

Teised elatusallikad

Võõrkeeled

Usuline kuuluvus

Tavaline nädala tööaeg

Tegeliku ja registreeritud elukoha erinevus

Tervise teemal vastaja hinnang tegevuse piiratuse kohta

Tagasi üles